Brian Aldiss

Mitte ühegi valemiga ei saa juudase tants ega tapmisjutud minus esile kutsuda positiivseid emotsioone. Mis ilmselt oligi eesmärk. Kuid, need jutud ei kutsunud ka esile neid tunnustavad emotsioone. Mis aga ei olnud plaanis. Arvatavasti. Miks muidu neid haigeid asju kirjutatakse, või olen ma millestki väga valesti aru saanud...

Samas on siin selliseid jutte, nagu näiteks «Totaalne keskkond» ja «Superlelu kogu suveks», mis minu jaoks suurel määral kogumiku väärtust tõstavad. Unustasin ketserite loo. Kuigi mulle tavaliselt kroonikate laadis ilukirjanduslikud katsestused üldse ei istu, on see asi omaenese heas mahlas. Samas, kroonikaid jälle hindan.

Kogumikus puudub traditsiooniline autori eessõna, kuid sisaldab ülevaadet Aldissi loomingust.

Antud köide ja laiemalt kogu Skarabeuse märgi alt seni väljunud produktsioonviitab, et kirjastuse taga seisev mastermind ei otsi odavat populaarsust ja ehk isegi väldibkõiki selliseid otsuseid, mis võiks sellele viidata.Näiteks pole siin Aldissi kahte eesti keeles varem ilmunud lugu, kuigi kvaliteedi mõttes lööksid need enamikku antud köitesse koondatud tekste ja tänulikke lugejaid oleks rohkem kui üks.Samuti jätavad veidra mulje kaks üsna sarnast ja mitteulmelist (!) lugu selles kogumikus, millele juba mitmed arvustajad varemgi on viidanud. Isiklikult pean veel rohkem andestamatuks, et raamatust puuduvad jutud "Gesture of Farewell" ja "Tupolev too Far" (ja oleks huvitav kuulata põhjendusi miks see nii on),aga sündinud fakti ees seistes pole mõtet lugude valikuprintsiipidel rohkem peatuda.

Jutukogu jätab veidi otsitud mulje, esiteks juba mainitudpõhjendamatult suur mitteulme osakaal, visandlikku muljet jätvad jutud ("Not for an Age", "FOAM") või teiste autorite (kvalitatiivset paremustmittepakkuvad) remake`d ("Outside","Heresies of the Huge God"). Ülejäänutest onhuvitav märkida, et "Better Morphosis" on näiteks üsna samas võtmes paroodia nagu selliseid on kirjutanud HarglaVeskimehe, Bergi või Trinity loomingule, "Supertoys Last All Summer Long" onkorralik töö ja "The God Who Slept with Women" ilmselt ka, kuid mulle personaalseltvastuvõetamatu seda kandva nihilismi tõttu. Tõesti õnnestunud valikute hulka võiks antud juhul lugeda vaid lood"Judas Danced" ja "Total Environment".

Teisalt on ausalt öeldes raske ette kujutada valikkogu koostamiseksproblemaatilisemat autorit, kui Brian Aldiss. Üks asi on see, et lugusid on aastatejooksul ilmunud palju ja nende läbisõelumine on töömahukas, teine asi aga see,et Briti üks väljapaistvam ja potentsiaalseltehk võimekaim ulmekirjanik, pole suutnudendast jätta eriti reljeefset jälge ulmekirjandusse. Tema lühijutudmõjuvad (vähemalt minu kogemuses) tihti lõpetamata või ebaoriginaalsetena ningromaanid on vastupidiselt enamasti mõistatuslikult ülepakutud, mis annab ilmselt tunnistustrahutust loojanatuurist. Absoluutset täistabamust, millega masside hinge minna, pole olnud.

Peangi Aldissi loomingut rohkem gurmaanseks nähtuseks, mille võiks rahusjätta võõrkeeli valdavate inimeste eralõbuks. Kui midagi ka ilmub, pole muidugipõhjust kurvastamiseks, aga märksa suurema innuga ootaks Robert Sheckley, J.G. Ballardi,Poul Andersoni ja ehk ka Philip K. Dicki lühiproosa valikkogusid.

Aldissiga on mul kooliajast peale raskusi olnud - mäletan, kui lugesin vanast Horisondist ta "Uut jõuluvana" - esimene hetk vaimustusest sillas, siis hakkas kripeldama - otsitud on see asi... hakkad sügavamalt vaatama, ei ole maailma, ainult kulissid... Samas "Lilled Algernonile" ilmunud "Kes suudab asendada inimest" pean siiani tõeliseks meistriteoseks. Muide, inglise keeles meeldis mulle autorit rohkem lugeda, kuid samas ei saa ma tõlkele midagi ette heita... Ehk ei olegi asi tõlkes, vaid minu ootustes?... Ei tea.
Tema romaani "Greybeard" lugemine jäi mul pooleli, niisamuti kui "Supertoys last all summer long" järgi tehtud film "A.I." on selline nõmedus kuubis, et isegi see viimane tõdemus on otsitult pehme, teised trükimusta ei kannata. "Greybeard"-i masendav maailmalõpulugu võib ju meisterlik olla, kuid tollest lootusteta kustumisest terve raamat välja võluda... mjah... "Supertoys..." on jutuna tegelikult väga hea, eriti kirjutamisaastat arvestades, filmi, nagu öeldud, ei suuda ajukahjustuseta inimene üle veerandtunni vaadata - ehk muidugi ei ole ka Aldissi süü, et paarileheküljelist jubinat lihtsalt ei õnnestu pooleteisetunniseks venitada, ilma et see roiskunud tursasisikonda meenutama ei hakkaks.

Ent tagasi kogumiku juurde.
Lühike!
See selge etteheide Arvile - millal tuleb järgmine Aldissi kogu? Küsimus muidugi retooriline, sest ei tule ju, ja ega ma vist ei ostaks kah. Niipalju häid asju lugeda, seda meest kah loetud, ja nagu öeldud, kuna ta mulle ei istu... Samas oleksin olnud nõus rohkem raha välja käima suurema, vast kaks korda mahukama kogu eest. Tõepoolest oleks võinud ju taas ära trükkida varem eestindatud lood (paber ju ei maksa nii palju!) ja ehk lähtuvalt näiteks auhindade hulgast ja miks mitte erilisusest saada esinduslikum valik? Sest olgem realistid - järgmine Aldissi kogu ilmub maakeeli veerand sajandi pärast.

Kogumikust:
Kaks esimest lugu on head, häälestavad positiivselt. Siis aga tapetakse huvi maha kolme mõttetu kiiksutamisega.
Edasi jälle kolm lugu, mis üht või teistmoodi meistriteosteks kvalifitseeruvad, kuigi ka nende kallal saab iriseda.
Järgmise kahe loo kohta võib öelda, et OK, miks ka mitte...
"Jumal, kes magas naisega" oli minu jaoks kõige suurem pettumus. Olen sellest loost varem kuulnud ja algus on tõepoolest hea - majale langeb kuldne valgusvihk ja siis on ühe tüdruku üsas beebi, kel harjaga kiiver peas. Paraku sellega kõik lõppeb, edasi läheb absurdseks hüperpallitamiseks maailma ja unede teemal.
Viimase kahe loo kohta aga ei ole muud öelda, kui et pikemas kogus oleksid need omal kohal kui autori mitteulmeliste kirjutiste näited. Nii võtan neid ka siin.

Nii et kokkuvõttes hea töö, aga vihjeks Arvile - enne, kui sa järgmise kogu välja annad, võta palun kätte "Õudne Eesti", kaalu seda pisut peopesal ja mõtiskle selle üle. ;-)

Nädal hiljem alandasin hinnet 4-lt 3-le - no ei ole 4 millegagi ära teeninud...

Ja lõpuks: kuigi minu poolt arvustatud "Kontramorfoosi" üksikjuttude aritmeetiline keskmine annab kokku "kolme" leian ma risti vastupidiselt, et just on "nelja" ära teeninud. Sest see kogumik täitis ära suure augu eesti tõlkeulmes.