Tegu on järjekordse nn. rekursiivse ulmeromaaniga kus Aldiss külastab H.G. Wellsi romaani "Dr. Moreau`s Island" tegevuspaika, ainult et aastaid hiljem, XX saj. lõpus.Ja välja näeb see niiviisi - kolmandas maailmasõjas heitleva USA kõrge ametnik pudeneb kuult naasva kosmosesüstikuga merre. Ainsa ellujäänuna õnnestub tal lähedalasuva saareni jõuda. Saarel elutsevad inim-loommonstrumid, dr. Moreau eksperimentide järelmid ja viis inimest, kes näivad olukorda teatud kontrolli all hoidvat. Viimastest olulisim on Mortimer Dart, kes viib läbi eksperimente inimeste ja loomade ristamise alal. Vivisektsiooni asemel on tema relvaks loote mõjutamine emasorganismi raseduse ajal. On huvitav märkida, et Dart on ise sünnist saadik jäsemeteta, kuna tema ema arst kirjutas raseduse ajal välja rahustit, mis põhjustas lapse väärarengu.
Romaani peategelane, kelle nimi on Roberts tahab enda pääsemisest USA valitsusele märku anda ja normaalse elu juurde naasta, kuid kohtab selles osas Darti poolset jäist vastuseisu. Eriti ei aita ka see, et saarel avanenud vaatepildist vapustatuna, nõuab Roberts kategooriliselt igasuguse tegevuse peatamist. Ja nii see tegevus siis vaikselt areneb, Robert kolab saarel ringi, tutvub inimeste ja oludega, on lühiajaliselt arestis, kuni puhkeb loomade mäss, mis kogu senise olukorra pea peale pöörab.
Ammu loetud Wellsi originaalromaan jättis kunagi võrdlemisi kehva mulje, ka olen ma praktiliselt kõik sellest unustanud ning ei eksisteeri jõudu, mis mind seda uuesti lugema paneks. Usutavasti on käesoleva loo põhiskeem võrdlemisi sarnane, kuid selle romaani kirjutamisajend jääb mulle üsna selgusetuks (omapärane on seegi, et miskil segasel põhjusel tabasin end lugedes mõtlevat Jules VErne`i "Saladuslikule saarele"). Mis siin siis uut on? Aldiss on natuke teaduslikum kui Wells, siin-seal kohtab pisut fragmentaarset erootikat, puht tähemärkide tarbimise kiiruse poolest on Aldiss mulle sobiv autor ent lõpptulemusena olen antud romaani lugenuna lihtsalt "ühe jama võrra targem".