Ka minul oli kogu aeg mulje, et Keskkond asub maa all, kuigi jah, kusagil mainiti, et tegelikult kõrghoones. 70-te keskel otsustatakse läbi eksperiment, suletakse vabatahtlikud hindud kinnisesse keskkonda, kus söögiprobleeme ei ole ja lastakse neil paljunenda, et surutud õhkkonnas tekiksid üleloomulikud võimed. Välismaailmas on neis riikides väga terav olukord – nälg, ülerahvastus. 25 aasta pärast on olud paranenud, avastatud on sünteetiline toit ja Hiina ning India valitsused on aru saanud rahvastikukontrolli olulisusest. Tekib poliitiline surve eksperimendi lõpetamiseks. Loo peategelane läkitatakse spioonina Keskkonda, et tuvastada üleloomulike võimete esinemist. Seal nabitakse ta aga kinni ja selgub, et Keskkonna katsealused näevad asju hoopis teistsuguses valguses. “Nelja” teenib tekst just lõpplahenduse pärast – päris kenasti on esitatud detektiivjutu skeem, lastakse asju paista üht pidi, kuigi mõistatuse võtmed on lugejal kogu aeg olemas. See mulle meeldis. Meeldis ka see, et siin on parajas annuses müstikat. Muidu on aga pisut kuiv lugu, ma mõtlen just sõnumi mõttes.