Novell räägib mehest, kes on naasnud inimkonna suurimast päästeekspeditsioonist. Nimelt on hilisematele ajastutele ajarändamine tuttav ja avastatakse, et kauges tulevikus ootab inimkonda nurjumine: kõik inimesed kaevuvad miskipärast mulda ja sinna nad jäävadki aastatuhandeteks. Kuna ei toimu mingit ühiskondlikku ega teadlikku tegevust, siis arvavad kõik muud ajastud, et see on kogu inimkonna läbikukkumine, nurjumine. Tulevikus elavad paullid organiseerivad väljakaevajaid viiest ajastust. Mõisted ning sõnade tähendused on sedavõrd muutunud, et keegi ei suuda mõista nurjunud inimeste põhjendusi. Olukord on tragikoomiline: kaevatakse välja ja päästetakse inimesi, kes ei taha päästetud saada.
Lugu on hästi kirjutatud ja probleem kommunikatsiooni võimatusest õigesti püstitatud. Mõni teine kirjanik teeniks sihuksest loost viie, aga Aldissil on kümnete kaupa paremaid. Seega 4.
Lugu on hästi kirjutatud ja probleem kommunikatsiooni võimatusest õigesti püstitatud. Mõni teine kirjanik teeniks sihuksest loost viie, aga Aldissil on kümnete kaupa paremaid. Seega 4.