See teos ilmus Suurbritannias 1961 nime all “The Interpreter”. 80-ndate esimesel poolel sain Viljandi antikvariaadist ühe rubla eest osta selle romaani saksakeelse tõlke. Aldissi lühijutt “Kes suudab asendada inimest?” oli suurepärane, seepärast asusin kõhklemata romaani sõnaraamatuga lugema. Kirjutasin pliiatsiga ohtralt eestikeelseid tõlkeid saksa sõnade kõrvale. Iga paari-kolme aasta tagant lugesin loo uuesti läbi, et saksa keele oskus ei roostuks. Samatmoodi püüdsin toimida ka ingliskeelse “Libahundi printsiibiga”. Aga miski vägi ei suutnud mind teistkordselt panna lugema ingliskeelset “Libahundi printsiipi”.
Aldissi teos on sisult lihtne. Kolmejalgsed ja -käelised Nul’id on aastasadu tagasi vallutanud Maa. Maad püüab vabastada partisaniliikumine, kuhu kuulub ka peatõlk. Alluvad peavad teda reeturiks ning see seab muidugi tõkkeid tema armuelule. Lõpuks aastasadu kestnud orjaaeg lõpeb, vabadus tuleb võideldes. Süzee on tagantjärgi sadu ulmeraamatuid enamlugenuna naiivne ja ilmselt juba kirjutamise ajal ebaoriginaalne. Raamat sai siiski 4-5 korda mõnuga läbi loetud, seega ta väärib hinnet 4.
Aldissi teos on sisult lihtne. Kolmejalgsed ja -käelised Nul’id on aastasadu tagasi vallutanud Maa. Maad püüab vabastada partisaniliikumine, kuhu kuulub ka peatõlk. Alluvad peavad teda reeturiks ning see seab muidugi tõkkeid tema armuelule. Lõpuks aastasadu kestnud orjaaeg lõpeb, vabadus tuleb võideldes. Süzee on tagantjärgi sadu ulmeraamatuid enamlugenuna naiivne ja ilmselt juba kirjutamise ajal ebaoriginaalne. Raamat sai siiski 4-5 korda mõnuga läbi loetud, seega ta väärib hinnet 4.