Ulmekirjanduse BAAS - Brian Aldiss

Arvustused (3)

12.02.1998, kell 21:26

Olin lugenud Aldissi Helliconia seeria, “Non-Stopi” ja paar muud ning asusin innuga lugema tema kuulsaimat: “Hothous”-i. Lootsin leida häid karaktereid, värvikaid inimsuhteid ja kõike muud, milles Aldiss tugev on. Seevastu leidsin ridamisi mõtetuid väljamõeldisi, nagu näiteks Maast Kuuni ulatuvad puid, inimesi, kes võivad elada Kuu aasadel ja Maa kuumniisketes dzunglites ja seejuures piki puid Maast Kuule ronida (mõtle, mis aeg selleks kuluks!). Ûkski tegelane ei köitnud ja pärast kolmandiku lugemist loobusin. Seepärast siis hindeks 1. Romaan sai Hugo.auhinna. O tempora! O mores!

Teksti loeti soome keeles

Andri Riid

19.07.1999, kell 20:34

Käesolevat romaani on teadusliku mittepädevuse eest juba ilmumisajal kõvasti kritiseeritud nii et eelkirjutaja pole esimene. Kui autorist juba kindel ettekujutus olemas, võib romaan vast tõesti kummaline tunduda. Minu jaoks oli see esimene Aldissi romaan, mida lugesin ning mulle ta põhimõtteliselt meeldis. Kohe tekkis paralleel Jack Vance`i loominguga, kus ka pearõhk eriskummaliste maailmade ning olevuste kirjeldamisel.Pilt mis lugeja silmadele avaneb, on üsnagi köitev ning omapärane - 2 miljonit aastat tulevikus, päikese hukule eelneval perioodil, on maakera pöörlemine seiskunud ning päevapoolses küljes võimutseb taimeriik. Ainsad loomad, kes äärmiselt agressiivses keskkonnas püsida suudavad on ühiselulised putukad - termiidid, rohusipelgad, puumesilased, tiigerkärbsed (herilased) ning inimesed. Seejuures on esimesed gabariitides kasvanud, viimased aga kokku kuivanud. Kusjuures, putukad pole tingimata vaenlased. Elatakse väikese kogukonnana, kus ohjad naissoo käes.Teatud vanuses siirduvad ellujäänud miski eriskummalise taim-astronaudi sisemuses kuule, kus ka juba elu õilmitseb (!), jättes teatepulga laste põlvkonnale Suurem osa romaanist kirjeldab Greni nimelise poisi odüsseiat pärast seda kui ta isepäisuse tõttu kogukonnast eraldatakse. Ja nagu juba öeldud, pole oluline see, mis toimub, vaid see, kus toimub.Lõpuosa ning eriti seiklused planeedi ööpoolsel küljel tundusid ka minu jaoks juba liiga sürrina, kuid teenitud neli on tugev.

Ouline on veel märkida, et lugesin romaani US versiooni pealkirjaga "The Long Afternoon of Earth", mis on kokku pandud konkreetselt ajakirjanduses ilmunud neljast jutustusest. "Hothouse" peaks olema pisut pikem.

Teksti loeti inglise keeles

Valentin Abramov

24.02.2000, kell 16:13

Lugesin venekeelset tõlget pealkirjaga "Dolgije sumerki Zemli", seega peaks see siis olema US variandi tõlge?

Hinnangus olen nõus pigem Arviga, raamat on täis mõttetuid väljamõeldisi. Taimede ronimine Maalt Kuule on romaanis veel absurdsemgi kui algselt paistab - selleks ajaks oli Kuu kaugenenud Maast ja oli sama kaugel kui Päike (stabiilne punkt Maa orbiidil), seega see vahema paalju suurem kui praegu. Romaani lõpus aga kavatsetakse taimega tähtedevahelist lendu sooritada. Ja seda kirjutatakse 20.sajandi 60-datel aastatel!

Kui "Non-Stopi" hindamisel kõhklesin nelja ja viie vahel, siis siin oli risti vastupidi - kõhklus oli ühe ja kahe vahel. Kuna aga lõpuni lugemine ei nõudnud ülemäärast eneseületamist ja tean palju hullemaid lugusid, jäin pidama kahe peal.

Teksti loeti vene keeles

Brian Aldiss

18.08.1925–19.08.2017

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Brian Aldiss ·

Lisavahendid: