(romaan aastast 1976)
Science Fiction selle alternatiivsusega raamatusse saadud on, järgmine samm on fantasy juurde lisada - romaani sugenevad dinosaurused, kes tegelikkuses elasid eri ajastutel, muud müstilised roomajad ja tagatipuks veel sisalikinimesed. Ja kõik teavad, et inimene pärineb sisalikust. Jällegi on see nii põgus, et mõjub viirastusena.
Sellel olematul taustal hargneb esialgutuim õukonnadraama a la "Kümme aastat hiljem", mille lugemise ajal vaatasin hirmuga lõpuni jäänud lehekülgede kahanemist ja mõistatasin mida raamatuga öelda tahetakse ning (üldist sündmuste arenemise kiirust arvestades) kust selleks vajalik ruum võetakse.
Midagi tuleb. Kui esialgu saab imestada peategelase naiste ärarääkimise oskust ja tema totaalset liiderlikkust (mis jätkub ka siis kui ta omale "steady girlfriendi" on leidnud), siis lõpus tehakse talle asjaosaliste poolt ta oma relvadega tagasi. Pealekauba on ports inimesi, kes ihkavad muutusi ja nagu õiged revolutsionäärid paistavad ennekõike silma oma kibestumusega.
Aldissil midagi lugejale öelda nagu on ja üks asi on kindel - varjundirikaste, reaalselt mõjuvate inimtüüpide kujutamises on talle raske vastast leida, kuid see raamat oleks pidanud olema realiseeritud klassikalise ajaloolise romaanina, kinni oma ajas ja vastavas kombestikus. Et minu meelest selle kujuteldava maailma väljamanamine küll mingit efekti ei anna, kui siis vaid kirjanikule vabaduse teha mis pähe tuleb. Ja see vabadus tuleb paraku lugemisnaudingu arvelt ja teda peab oskama kasutada.
Päästab aga tõik, et Aldiss on suurepärane kirjanik ning suudab ka sellest viletsast materjalist midagi arvestatavat luua. Esiteks oli juba see sümpaatne, et peategelane selline jobu oli. Teiseks jäävad meelde tema nägemusega seotud kohad, mis minu meelest on romaani ühed õnnestunumad. Kolmandaks, nagu Andri juba ütles, kogu selle seebise värgi taga siiski on sõnum olemas.
Nõustun aga täielikult Andri arvamusega, et teosele oleks kasuks tulnud ajaloolise romaani atmosfäär imeulme asemel -- igasugused ended ning nägemuse oleks võinud ju ka siis paika jääda.