Ülejäänud kraam on lahjem. Arusaamatu on lühikese katkendi "Myth Number 21" ning nähtavasti loo "What Continues..." eelmise versiooni "Ambiguity" kaasamine kogumikku. Suure kivina autori kapsaaeda läheb "The Warm Space", mis on lihtsalt hullu hobuse unenägu hetk enne joogikünasse uppumist. Jutu "Bubbles" järelsõna alustab autor lausega "Since the days of Olaf Stapledon..." ning lugejale jääb vaid nentida, et nendele kuulsusetutele päevadele mõeldes kirjutatud jutt on täpselt nii igav, puine ja tüütu, kui arvata oligi.
Kogumikku ilmestab kaheksa mitteilukirjanduslikku esseed või selgitavat teksti, mis on üldiselt õnnestunud lugemismaterjal. Brini ajalooalased üldistused on küll vahete-vahel diletantlikud (no ei ole Venemaad keskmiselt kaks korda sajandis invasioonid tabanud ja kui oleksidki, poleks see rea Euroopa riikide hulgas mingi eriline näitaja), aga jutt muidu üldjoontes mõistlik ja õige. Esseede puhul on suurel määral tegu lugejatele peetud loengute põhjal koostatud materjaliga.
Kolmeteistkümnest jutust kolm on siis väga head, teine kolm lihtsalt head ning seitse kahtlasema väärtusega materjal, lõpetades eelnevalt mainitud kaks punkti teeninud tykkidega. Vahelugemised on üldiselt kobedad. Seda arvestadest peaks raamatule kui tervikule "neli" küll igati õiglane hinne olema.