Lugu Itaalia väikelinnast Tisist, mille lähedale künkale kolib katoliiklik erak Silvestro oma koera Galeonega. Öösiti paistab künkalt külla salapärast valgust, mida linnaelanikud peavad jumala valguseks. Ühel talvel külmub erak surnuks, tema koer aga jääb ellu ja hakkab mööda linna hulkuma. Patused linnaelanikud arvavad, et Galeone on näinud jumalat ja peagi hakkavad nad end taevaisa kehastuseks peetava peni mõjul parandama...
Ühelt poolt on päris korralikult edasi antud koera tekitatud paranoiline õhustik. Jutt meenutab veidi Karen Orlau "Halli koera", samuti mõningaid Andre Trinity lugusid. Samas ei meeldi mulle absoluutselt loos sisalduv moraliseerimine. Inimeste hirm koera ees tundub justkui veidi uskumatu, aga nojah, tegu on ikkagi katoliikliku maaga. Just selle usu tõttu näibki itaallastele olevat meelepärane meeleparanduse teema-mäletan lapsepõlves loetud "Pinocchiot", kus peategelast niikaua solgutati, kuni tast õige inimene sai.