(kogumik aastast 2007)
eesti keeles: Tallinn «Koolibri» 2007
Jutukesed ise on sellised armsad. Lühidad ja kirjanduslikult harvaesinevalt kõrgel tasemel. Väga väikese lehekülgede arvuga suudab autor luua meeleolu ja oma sõnumi edasi anda. Ükskõik mis teemat ta ette võtab, teeb ta seda hästi. Mõne loo puhul võib ehk küsitavaks jääda ta vaatenurk, kuid see on silmaringi küsimus, täpsemalt, lähtumine sellest, mida sellised sümbolid tollases Itaalias ja laiemalt Euroopas inimestele ütlesid, mitte mida meie siin praegu arvata võtame. (Näiteks sümboolse jumala silma mängutoomine nimiloos ja selleläbi parema maailma loomine.) Igatahes on see raamat, mida saab julgelt soovitada ka inimestele, kes üldiselt ulmet ei loe.
Miks ma "5" ei pane? Ei ole siiski kindel, kas ma kunagi veel seda raamatut lugeda viitsin. Kuigi suuresti ajatud, kumab ju kirjutamisaeg ikkagi läbi ja lühivorm on juba oma olemuselt laast, mis ühekordsele emotsioonile mängib.
