Vanale heale asjale on sisse puhutud uus hing, ent tugevalt on tunda, et härra on väsinud.
(romaan aastast 1992)
Veidi järele mõelnult: Adamsi vähesemast särtsust on siiski küll, et raamatut naljakaks ja huvitavaks teha. Nautisin eriti seda kohta, kus peategelane Adam (oli nii, jah?) sattus ühes pilvelõhkujas lõksu ning see viis, kuidas ta sealt pääses oli nii Adamsilikult absurdne, et juba selle eest võiks raamatule viie anda. Särtsu suhteline vähesus varasemate triloogia osadega võrreldes aga paneb viiele miinuse taha.