Aurupungi meistri Tim Powersi üks varasemaid romaane kannab endas küll pungi elemente, ent aurust pole veel jälgegi. Tegevus toimub nimelt keskaja lõpus, 1529. aastal. Siiski on küllalt hästi näha stiilivõtted ja käekiri, mida Powers arendas kõrge meisterlikkuseni järgmises, "The Anubis Gates" nimelises teoses. Fantaasia segatud tegeliku ajalooga, küllalt kiire sündmuste areng ja tappev tempo finaalis iseloomustavad ka seda raamatut. Brian Duffy nimeline iiri palgasõdur saab Veneetsias pakkumise kummaliselt vanamehelt. See palkab ta nimelt oma Viinis asuvasse õllepruulimistöökotta/kõrtsi väljaviskajaks. Teel Viini märkab Duffy kummalisi elukaid, kes paistavad teda kaitsvat. Viini jõudes hakkavad sündmused kiiresti arenema. Sisse segatakse kuningas Arthuri ja Graali legende. Kõrvaltegelastena astuvad üles iiri legendaarne kangelane Finn Mac Cool, jaapani surnud sõdalane Antoku Tenno, Graali legendidest tuntud Fisher King, laevatäis viikingivanamehi ja palju teisi. Suleiman tuleb Viini vallutama eelkõige õlle pärast ja maailma parimat õlut pruulitakse otse Finn Mac Cooli haua peal. Powersi järgi varastas ka Prometheus jumalatelt mitte tule, vaid õlle pruulimise saladuse. Powers segab nii osavalt müüte ja legende, et arvatavasti Neil Gaiman - küllalt pädev müüdisegaja temagi - kahvataks kadedusest. Asjale panevad punkti raju - punk kohad, mis on osavalt sisse põimitud. Näiteks koht, kus küürakas artillerist Bluto pajatab oma isa matustest, või siis Duffy ilmumine viikingitele Doonau lainetest Siegfridina kannavad endas ehedat anarhia hõngu. Nelja saab raamat pisut uimase alguse ja venitatud lõpu eest, mis oleks kui maha kirjutatud "Egeri tähtedest". Mulje on siiski nii hea, et julgeks soovitada.