Raamat, mille kohta ei oska tagantjärele kirjutada midagi arukalaadset. Ja mitte et raamatul omi väärtusi ei oleks, lihtsalt nende sõnadessepanek on problemaatiline.
Sisu on Powers ihunud kas väga kaua või siis üldse mitte, raske öelda, kumb.
Nagu mulle tundus, igal inimesel on vaim, mis peale omaniku surma hulkuma läheb. Ja kui elus inimene mõne kinni püüab ja selle sisse hingab, saab ta sellest totaalse kaifi. On vaimusõltlased, on vaimupüüdjad, et neid sõltlastele müüa, on vaime, kes on endale käepärastest materialidest keha ehitanud. Tõsi küll, mõistuse konstrueerimine neil kuigi silmapaistvalt välja ei tule.
Et tegu oli vaid ühe osaga Powersi Last Calli sarjast, kaldun arvama, et eelnevat võib kogu sarja premise`iks nimetada. Konkreetses teoses külvas paanikat Thomas Alva Edisoni vaim, mille keegi kogemata purgist välja lasi. Arusaadavatel põhjustel oli tema kinnipüüdmisest huvitunuid palju.
Peategelane on poiss, kes Edisoni õnnetuslikul kombel sisse hingab ja sellega mainitud masside huviorbiiti kerkib.
Ja selline raamat on olemas, uskuge või mitte. Powersil on loomingulisust, tuleb tõdeda, ja seepärast ei tahaks teda kuidagi madalama hindega kui neli hinnata. Samas, teos on liiga pikk. Kuigi lõpuni suhteliselt huvitav, eriti kerge lugemine see just ei ole ning maha jääb tunne, et kõik olulise oleks saanud ka märksa vähemate sõnadega ära öelda.
Sisu on Powers ihunud kas väga kaua või siis üldse mitte, raske öelda, kumb.
Nagu mulle tundus, igal inimesel on vaim, mis peale omaniku surma hulkuma läheb. Ja kui elus inimene mõne kinni püüab ja selle sisse hingab, saab ta sellest totaalse kaifi. On vaimusõltlased, on vaimupüüdjad, et neid sõltlastele müüa, on vaime, kes on endale käepärastest materialidest keha ehitanud. Tõsi küll, mõistuse konstrueerimine neil kuigi silmapaistvalt välja ei tule.
Et tegu oli vaid ühe osaga Powersi Last Calli sarjast, kaldun arvama, et eelnevat võib kogu sarja premise`iks nimetada. Konkreetses teoses külvas paanikat Thomas Alva Edisoni vaim, mille keegi kogemata purgist välja lasi. Arusaadavatel põhjustel oli tema kinnipüüdmisest huvitunuid palju.
Peategelane on poiss, kes Edisoni õnnetuslikul kombel sisse hingab ja sellega mainitud masside huviorbiiti kerkib.
Ja selline raamat on olemas, uskuge või mitte. Powersil on loomingulisust, tuleb tõdeda, ja seepärast ei tahaks teda kuidagi madalama hindega kui neli hinnata. Samas, teos on liiga pikk. Kuigi lõpuni suhteliselt huvitav, eriti kerge lugemine see just ei ole ning maha jääb tunne, et kõik olulise oleks saanud ka märksa vähemate sõnadega ära öelda.