Atraktiivse pealkirjaga jutustus kulgeb täpselt nii, nagu peaks järgnema vähemalt keskmise pikkusega romaan, aga üsna ootamatult tõmmatakse kõik otsad kiiresti kokku.
USA väikelinna saabub keegi mees Buddy Carson, peas kauboimüts, millel kiri "Buddy". Asub hotelli. Väikeses linnas jääb kahtlane võõras kergesti silma, aga esialgu pole teda nagu milleski süüdistada. Lugeja näeb toimuvat läbi mitme inimese silmade, sh kohaliku šerifi ja Buddy silmade. Seetõttu on lugeja politseinikust ees ja saab teada, et kauboimütsiga võõras põeb mingisugust haigust, mis sarnaneb vähile, aga see pole siiski päris haigus. Tema organismis elutseb mingi võõras eluvorm, võib-olla koguni kosmosest vms. See tema sisemine "vähk" annab sümptomites järgi siis, kui ta nakatab mõnda teist inimest. Nakatamine käib lihtsalt - tuleb lihtsalt puudutada teise inimese keha, nii et piisab ka kätlemisest. Nakatunud inimesel arenevad mõne tunni või päeva jooksul välja muhkkatkule sarnanevad sümptomid, samuti muutub veri mustaks. Inimene sureb mõne päeva jooksul, aga ise ta nakatusohtlik ei ole. Kauboi peab regulaarselt kedagi nakatama, et tal endal enesetunne parem oleks, sams näib see võõrorganism laadivat teda mingi julmuse ja kurjusega, nii et kellegi nakatamine pakub mehele ka sadistlikku rõõmu.
Tekst on stiililiselt hästi kirjutatud, on palju teravmeelseid võrdlusi. Aga seda, kust see "vähk" alguse sai, meie teada ei saagi. Kauboi oma minevikku ei mäleta, lihtsalt ärkas ühel hetkel põllul ja nii see läks.
USA väikelinna saabub keegi mees Buddy Carson, peas kauboimüts, millel kiri "Buddy". Asub hotelli. Väikeses linnas jääb kahtlane võõras kergesti silma, aga esialgu pole teda nagu milleski süüdistada. Lugeja näeb toimuvat läbi mitme inimese silmade, sh kohaliku šerifi ja Buddy silmade. Seetõttu on lugeja politseinikust ees ja saab teada, et kauboimütsiga võõras põeb mingisugust haigust, mis sarnaneb vähile, aga see pole siiski päris haigus. Tema organismis elutseb mingi võõras eluvorm, võib-olla koguni kosmosest vms. See tema sisemine "vähk" annab sümptomites järgi siis, kui ta nakatab mõnda teist inimest. Nakatamine käib lihtsalt - tuleb lihtsalt puudutada teise inimese keha, nii et piisab ka kätlemisest. Nakatunud inimesel arenevad mõne tunni või päeva jooksul välja muhkkatkule sarnanevad sümptomid, samuti muutub veri mustaks. Inimene sureb mõne päeva jooksul, aga ise ta nakatusohtlik ei ole. Kauboi peab regulaarselt kedagi nakatama, et tal endal enesetunne parem oleks, sams näib see võõrorganism laadivat teda mingi julmuse ja kurjusega, nii et kellegi nakatamine pakub mehele ka sadistlikku rõõmu.
Tekst on stiililiselt hästi kirjutatud, on palju teravmeelseid võrdlusi. Aga seda, kust see "vähk" alguse sai, meie teada ei saagi. Kauboi oma minevikku ei mäleta, lihtsalt ärkas ühel hetkel põllul ja nii see läks.