hakkas huvitama, mida autor siis lisaks oma peateosele - ja selle katkendite põhjal otsustades ebaõnnestunud järjele - veel kirjutanud. on siuke üsna ajastukohane pulp. kosmoselendusid käsitlevas tekstis on natuke naljakas lugeda stenografistidest ja kirjutusmasinate klõbinast, aga noh, juhtub hullematki.
ilmselt tuleks ka selle loo puhul lähtuda eluloolistest seikadest ehk siis süümekatest selle kloostri pommitamise pärast. sest ka siin on sõlmituseks lugu sellest, kuidas paljulubava karjääriga ohvitser otsustab hävitada meditsiinilisi materjale vedava transpordilaeva, kui selle meeskond keeldub patrulli pardale laskmast. nojah, ja loo lõpuks õnnestub tal tõestada, et tal oli tegelikult õigus...
on umbes kaks nalja, teine neist puändina, ülejäänud aeg kulub supermani rabelemise kirjeldamiseks. mis edeneb sujuvalt ja dialoogid on ka paigas. aga midagi nimetamisväärselt head selles loos ei ole. tähendab, omal ajal võis see ju suht omal kohal olla, kuid pool sajandit hiljem tundub üsna algelisena.