(romaan aastast 1983)
Mis puutub Pratchetisse, siis " On a Pale Horse" tõesti mõnevõrra sarnanes( eriti " Mortiga" ) , ent suuresti ka erines. Pratchettit võib lugeda ka mitteulmik, ent Anthony sihtgrupiks näivad olevat just ulmefännid, mida tõestab kasvõi suhteliselt keeruline tegevusmaailm( tehnika ja maagia segu) . Ka ei ole Anthony siiski nii naljakas kui Prattchett ja ega see paista tal eesmärgikski olevat, vastupidi, pisaraidkiskuvaid stseene puistab ta nagu kamalast. Samas, nalja ikka sai, kasvõi stseen, milles peategelane Zane päästab naiskummituse röövlite käest, või ilkumine ameerika usuhullude tobedate õhtupalvete üle, mida nad oma lastele peale sunnivad. Veel peab mainima autori segasevõitu Põrgu-kontseptsiooni-kui algul anti justkui mõista, et sinna lähevad ainult mõrtsukid või muud sarnased kurikaelad, siis hiljem kohtas Zane seal ka suht süütuid pahategijaid-priiskajaid ja lagastajaid.
Lõppkokkuvõtteks-hamba all ei karjunud, ent ärge võtke mu " viit" soovitusena. Võib-olla olen ma lihtsalt ülemäära leebe omnivoor.