Algab küll paljutõotavalt -- saadetakse mees vanglaplaneedile. Äärmiselt lihtne vangla -- eluks kõlbmatu planeet, lastakse liftiga 2 kilomeetrit planeedi sisse, valvureid pole, vangid ise jagavad pajukit, kaevandatakse vääriskive; kive on, tuleb ka toitu alla, kive pole, oled näljas.
Aga mida edasi, seda segasemaks läheb, süzhee hüppab ajas edasi, tagasi ja uuesti sinna keskele jne. Heakene küll, põgenemiskatset võib veel geenidega põhjendada -- mees põlveneb emaliini pidi rassist, mil on juba aastaid keelatud oma planeedilt lahkuda; selle rassi naised on taevalikult kaunid, kuid kahjuks emotsionaalselt äärmiselt väärastunud ja ega mehed ka paremad pole -- aga kogu see katakombides elutsev fauna kuulub hallutsiatsioonide kategooriasse. Ja krooni paneb lõpuks pähe planeeditäis intelligentset anorgaanilist aju, mis juhtumisi veel patoloogiliselt vaenulik kogu orgaanilise elu vastu.