On hiline õhtutnd ja külamees istub pojaga metsa serval lubjapõletusahju ees. Ta ongi terve elu ainult lubja põletamisega tegelenud ja seetõtt on ta leekide mängu jälgiv pilk ikka päris nürimeelne. Pimedusest kostab kuratlikku naeru ja ahju ette tuleb võõras mees. Isegi tuimale nürimeelsele matsile tundub tema olemuses midagi väga jubedat, rääkimata tema lapseohtu pojast. Mehe nimi on Ethan Brand. Brandist räägitakse külas õudsaid legende: aastakümneid tagasi, kui ta sama ahju juures töös oli, kutsus ta leekidest põrgulisi välja, eesmärgiga jõuda Andeksandmatu Patuni. Hiljem lahkus Ethan Brand laia maailma, et otsida inimhingest või kust iganes ikka seda Andeksandmatut Pattu. Ahju juurde tuleb veel külarahvast ja asi hakkab rohkem sellist lõkkeõhtut meenutama.
Jutus on omad võlud: mitte niivõrd üleloomulikud elemendid, kui mõne külainimese tüpaazhid, mis suhteliselt lühidalt on väga erksalt välja joonistatud. Põhimõtteliselt võiks "Ethan Brandi" liigitada mõistujutuks.