Tänapäeva Blackstone´is abiellub sümpaatse ja sõbraliku pankuri tütar isa alluvaga. Kõik on rahul ja õnnelikud. Öösel enne kihluspidu toimetab keegi pankur Jules Hartwicki kätte amuletti... Momentaalselt haarab meest raskekujuline paranoia, ta kujutab ette, et peigmees on tema naise armuke, et kõik tahavad tema panka endale, et kõikjal teda jälitatakse, nuhitakse, kõik kavatsevad talle halba jne. Järgmise päeva jooksul sunnib amulett meest hävitama kõike, mille nimel ta elanud ja, mis talle kallis. Ta üritab isegi oma naist ja tütart mõrvata.
Korraks amuleti käest visanud, ta mõistus selgineb taas... niivõrd, et ta saab aru, et nüüd on ainsaks pääsuks hävitatud elust enesetapp. See saab teoks Blackstone`i vaimuhaigla varemetes. Surmahetkel anub Jules ajakirjanikust sõpra hävitama pealetungivat kurjust.
Jälle põnev ja kohati üsnagi võigas tekst. Teenib priske "nelja".