Margaret Henderson Wu kuulub teadlaste töörühma, mis uurib ühe kauge taevakeha sisemuses tekkinud bioloogilist kooslust. Loo alguses tutvustatakse meile lavale seatud dekoratsioone ja tegelasi... Vaikse sõja järgne üsna ebademokraatlik ühiskond päikesesüsteemi äärealal, teaduslik uurimisrühm, mis on tiine sisemisest rivaliteedist ja võimuvõitlusest ning soovist meeldida sponsorist režiimile.
80 aastat varem teadusliku eksperimendi läbi Kuiperi vöö äärealal asuval planetoidil tekkinud elu ongi loo peamiseks konfliktiaineseks. Selle elu uurimine ja dilemma, kas see turvalisuse huvides hävitada või selle arenemist pigem kultiveerida, ongi loo läbivaks punaseks jooneks.
Rivaalitsev teadlane saavutab grupis Margareti asemel juhtpositsiooni ning favoriidiseisuse võimuesindaja juures ning elu planetoidil tahetakse hävitada. Margaret on sunnitud põgenema ning jõuab teatud kujul planetoidile, mille suures süvikus/lõhes asubki tekkiv elu...
Jutustus on täpselt samasuguse õhustiku ja samade tegevusmotiividega nagu suurem osa Vaikse sõja järellainetuse tsükli lühiproosast. Veidi klaustrofoobilisi ja rusuvpingelisi seiklusi avakosmoses ja tundmatute taevakehade pinnal, üksjagu tolle lähituleviku olmet ning muud mcauley`likku nipet-näpet.
Suures plaanis räägib (nagu ma nüüd pärast sarja esimese romaani lugemist mõistan) kogu too jututsükkel ju erinevate elualade inimeste võimalustest vastupanuks okupatsioonirežiimi tingimustes ning uba on tegelikult selles, et sõja näiline võitja ja okupant on sisuliselt kaotanud. Kõrgemalt arenenud pisikese ühiskonna hõlmamine ei pruugigi suurele deržaavale nii jõukohane olla...