Autor annab pärast seda põnevat algust pikema ülevaate mr. Carlyle`i elust ja võimetest - ta on vana nekromantide suguvõsa viimane järeltulija; ja ühtlasi kirjeldatakse ka tontide ja vaimude maailma - nende olekuid ja ilmumisi. Ikka veel põnev.
Carlyle`i ähvardatakse, kõigepealt mingid bandiidid ja seejärel vanade roomlaste jumal Mithras, kes endiselt ent tondiilmas miskiks bossiks peab, et ülesandest tuleks loobuda. Carlyle`is on midagi philmarlowe`ilkku ja ta jätkab.
Ka McAuley selle looga ja mätsib lõpuks kokku mingi võrdlemisi kummalise olluse... Korraliku õudusloo jaoks on sealt midagi puudu ja midagi väga palju üleliia. Lugemise edenedes huvi langes ja maad võttis veendumus korraliku süzhee lörtsimisest. Ilmselt on tegu klassikalise briti uue laine sotsiaalõudusega... ehkki ei saaks öelda, et tekstis pole huvitavaid ja originaalseid ideid.