Ajamasina leiutaja otsustab elu eelõhtul reegleid rikkuda ning kasutab ajamasinat selleks, et veeta öö noorpõlvearmastusega. Kui tegelikkuses läks armastus lörri ja seda eelkõige meespoole küündimatuse tõttu, siis nüüd on kogenud inimesena võimalik asju enda kasuks pöörata. Võimalikele tagajärgedele peategelane vilistab, kuid on ilmne, et ajal on omad seadused ning paradoks jääb olemata. Pole midagi öelda, ilus looke.