Kasutajainfo

Orson Scott Card

24.08.1951-

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Orson Scott Card ·

Lost Boys

(jutt aastast 1989)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» 1989; oktoober
Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (2)

Oh seda mormooni!

Äärmiselt kummaline ja veider lugu! Card jutustab nagu episoodi enda elust. On minajutustus ja tegelasteks Card, tema naine, nende lapsed... kõik nagu täiesti reaalne. Lõpus on siiski järelsõna, mis ütleb, et tegu fiktsiooniga ja et jutus kujutatud perek. Cardi vanim poeg on välja mõeldud. Sedapsi siis.

Algab Cardide kolimisega ühest linnast teise ja oma maja üürimisega. Oli OSC-le raske aeg, tundus, et kirjanikukarjäär jookseb liiva ning pidi minema tööle miskisse arvutifirmasse, kus olid megapikad tööpäevad. Oma lapsi üldse ei näinud õieti. Samas vanimal pojal raske, kuna ei kohane uues koolis ja ümbruses hästi. Natuke autistlik nagu kah teine. Card teeb selgeks, kui väga õnnetu ta oli ja juhtunus nagu süüdi, aga midagi polnud teha, tuli raha teenida...

Samas linnakeses on viimastel aastatel kadunud miski kümmekond last. Otsitakse küll näopiltide panekuga piimapakkidele ja muidu, aga ei leita.

Vanemale pojale Scotty`le tekivad samas mingid väljamõeldud imaginaarsed sõbrad, see on veider, kuna lastel tavaliselt üle ühe imaginaarse sõbra korraga pole. Isa ostab talle mingi videomängu aparaadi, millega poiss hakkab mängima mingeid veidraid olematuid mänge, mis ennast ise välja lülitavad ja üldse oma keerukuselt ja detailsuselt tugevalt tolle mänguaparaadi mälumahu ületavad.

On ka majaomanik ja selle isa, kes aegajalt ikka veel maja juures üht-teist nokitsemas käib.

Vahetult enne jõule, kui pere majanduslik seis on juba parem, Card arvutifirmast ära tulnud ja kirjanikukarjäärgi ülesmäge minemas (sõlmis just lepingud esimeste Alvin Makeri romaanide kirjutamiseks ja kirjutab parasjagu «Ender`s Game`i»), avastab ta abikaasa järsku ühest ajaleheartiklist, mis räägib noist kadunuks jäänud poistest, kõigi oma vanima poja mängusõprade nimed!

On shokeeritud. Ja jõululaupäeva õhtul toob Scotty äkki kõik oma sõbrad Cardide ukse taha ja palub vanematel nad sisse lasta. On nagu täiesti päriselt olemas! Ometi mõistavad Cardid, et tegelikult nad enam elus pole, aga jõuluõhtu puhul... kutsutakse siis kõigi vanemad kohale, et need saaks oma lastega hüvasti jätta, mille järel lapsed ükshaaval kaovad.

Cardid mõistavad järsku, et viimasena ka Scotty. Lapsed olid neile rääkinud, et nende röövija oli majaomaniku isa, kes nende laipu maja all keldris hoidis. Politsei leiabki sealt üsna mitu väikest surnukeha.

Selline kummaline jutt siis. Järeslõnas arutab Card veel, kas tal ikka on õigust kirjanduslikult niimoodi olematu lapse kaotusevalu tunda või mitte (Karen Jay Fowler olla miskil workshopil arvanud, et pole seda õigust). Seletab veel, et kirjutas selle loo, kuna tondijutud mõjuvad paremini, kui lugedes/kuulates on kogu aeg mulje, et see on midagi päriselt olnut. Reaalset.

Pole ju üldse vilets jutt ja idee, aga natuke kunstlikuks jäi. Õuduka-element jäi nõrgaks ja ka see emtosionaalne kaotusvalu on veidi lahjavõitu.

Jutt oli Hugo ja Nebula nominant ning võitis ajakirja «Locus» aastaküsitluse parima lühijutu kategoorias.

Teksti loeti inglise keeles

Eelnev ülitäpne sisukirjeldus vabastab mindülevaate andmise kohustusest. Card on selle jutu näol hakkama saanud millegi sellisega, mis päris heamaitseline ei ole. S.o. oma autobiograafilise elemendile rõhuv "Kadunud poisid" osutub võltsiks kõige olulisemas punktis - loo peategelaseks olev Scotty on nimelt täiesti fiktiivne. Pean tõdema, et ka mina kuulun nende hulka, kelle arvates on kirjaniku teguviis ebaeetiline. Põhjendada seda arvamust eriti ei oska. Kuid tundub et kirjanik ise on ka seda mõistnud. "Vigade parandusi" on kaks: a) lugu käib paaris seletava järelsõnaga, milles seos reaalse eluga paika pannakse b) 1992. a. on kirjanik loo romaaniks arendanud kasutades tegelastena juba väljamõeldud inimesi, mitte oma pere.

Emotsionaalsest kaotusvalust aga niipalju, et alates sellest ajast kui oman lihaseid lapsi, on eranditult iga uudisnupp lapseeas surnust või hukkunust alati väga ebameeldivaid emotsioone tekitanud. Need kaotused on korvamatud ja lapsevanemana pole mitte keegi selle eest kaitstud.

Teksti loeti inglise keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: aprill 2020
märts 2020
veebruar 2020
jaanuar 2020
detsember 2019
november 2019

Autorite sildid: