Kummaline teos ja veelgi kummalisem autor...Romaani on peetud esimeseks, mis peale Donaldsoni Covenanti triloogia ameerika fäntazisse midagi uut tõi. Kui selle all mõelda iga rakuni läbitunnetatud religioossuse vormimist raamatusse, siis kindlasti. Aga nõustun A. Nikkareviga, et siin see väga ei häiri.
Mul on raske öelda, et millega autor siin õieti tegeleb. Ja raske mõista samuti - raamat on eelkõige ameeriklastele, sest 18.-19.sajandi Ameerika koloniseerimise tausta nii väga ju ei tunne. "Seitsemdas pojas" kasvab see protsess meie maailma omast erinevalt pinnalt. Ben Franklin - esimene Maker (Looja, Koguja, Sobitaja?) on kirjutanud American Compact`i - teatavat laasi põhiseaduse, mis humaansemalt suhtub indiaalnalstesse ja näeb ühiskonda veidi teiselt platvormilt. Kujunemas on Ameerika Ühendriigid; romaani tegevus leiab aset piirimail uusasunike seas (näit.Hio territoorium ehk Ohio), mis veel riiki ei kuulu. Nõidumine ja maagia on selles maailmas olemas, kuigi kirik seda ebausuks peab. Inglismaal valitseb Lord Protector ja presbüteralsed, kusagil meiemõistes lõunaosariikides asub ka Camelot. Euroopas on presbüterlased ja protestandid teinud kõva roobi ja kõik vähegi maagiavõimeid evivad inimesed on sunnitud vabale maale põgenema. Ameerikas kokku mitu riikliku moodustist (Iseseisvussõda pole seal toimunud) - muuhulgas ka Crown Territories.
Alvini sünd toimub kõrgemate jõudude võitluse saatel. Unmaker - Kaos - üritab poissi hävitada; tema kaitseingel jääb siiski peale. Edaspidi Alvin lausa tõmbab õnnetusi ligi ja tasapisi jõuab ka tema vanemate teadvusesse, et poiss on millegipärast eriline - seitsmenda poja seitsmes poeg.
Presbüterlasest kirikuõpetaja saab Nägemuselt käsu poiss oma usku meelitada. Ka tema on üks Kaose-Unmakeri käsilasi, sest too peab kasutama inimeste vahendust poisi hävitamiseks. Rändurist Jutuvestja - selline vagabundist filosoof - aga mõistab esimesena Alvini võimalikku Koguja rolli, üritab teda suunata ja ohu eest eemale viia. Poisi saatuse ümber toimub pidev võitlus ja kuidagi peab ka Alvin ise selles osalema. Tal on maagilised võimed, ent ta on lubanud, et ei kasuta neid iial iseenda tarbeks.
Mulle tundib, et mingi võtme romaani avamiseks võime leida siiski mormoonlusest. Ka selle sekti looja J.Smith on pärit Ohiost ja 19.sajandi alul "nägemuse" läbi oma liikumise loonud...mormoonlus sündis suuresti vastandudes presbüterlusele; ning tema juured sisaldavad teatavaid "salaajaloolisi" ja maagilisi elemente. Võimalik et "Seitsmes poeg" on mingi Cardi allegooria, ta ehitab üles mormoonlikust ilmapildist ja tunnetusest sündinud võimalikku ja ehk paremat maailma. sarnased on nii Kaose ja Loomise motiivid, võimetega prohvet; ka hea läbisaamine indiaanlasetga, mida mormoonid praktiseerisid.
Kuid see kõik on taustaküsimus. Lihtsalt mulle jäid selle romaani motiivid mõneti segaseks ja katsun neid siis nii lahti seletada. Nii et tõesti kummaline raamat... Hindeks panen eneselegi ootamatult "viie". Romaanil oli mingi seletamatu külgetõmme ning kirjanduslik meisterlikuse koha pealt pole midagi ette heita. Südamega paneks ehk "kolme", mõistusega "viie".
Romaani esimesed peatükid on ilmunud erladi jutuna "Hatrack River".