Kuivõrd autori ainsa teise teose mõisted ("mirror" tähendab teatud liiki sõdurit ja "burnstone" maaalust põlengut) esinevad ka siin, on kardetavasti tegemist inimesega, kelle pagas ongi üks idee, mille ümber on ta nüüd suutnud 400 lehekülge teksti produtseerida. Kõigepealt - õieti pole tegu ulmega. Raamat ei ole ulme ainult sellepärast, et tegevus toimub teisel planeedil, kuhu peategelane Maalt kohale lendab. See on peategelase, Marghe, eneseleidmise lugu. Selles valguses keskpärane naistekas - pean kahetsuse ja häbiga ;-) tunnistama, et olen neid eesti keeles mõnda lugenud ja tuleb tuttav ette - kui autor ikka on nõuks võtnud midagi tõestada, siis küll ta sinna välja jõuab. Vahendeid valimata. See, kas tulemus ka usutav tundub, on kindlasti teisejärguline.Niisiis tegemist on planeediga Jeep, kuhu on kunagi ammu läinud inimesed maalt ja kus elab sellal, kui nad sajandeid hiljem taasleitakse, umbes miljon naist. Uurimisgrupp loob tugipunkti ja saab tabatud raskest viirushaigusest, mis tapab viiendiku naisi ja kõik mehed. Kehtestatakse garantiin, need, kes olid planeedi pinnal, jävad sinna, kuni leitakse midagi viiruse vastu. Viis aastat peale seda läheb peategelane planeedile, et uurida, kuidas nad paljunevad ja ühtlasi on ta vaktsiini katsejäneseks. Elavad need inimesed rauaaja tasemel. Marghe läheb, aisaks relvaks nuga. Kohalikel siis hea ta kinni võtta ja paeaegu maha lüüa, pääseb ta pooljuhuslikult. Õestub järgmise hõimuga, vaktsiin saab otsa, põeb haiguse läbi. Viirus on selle teose "jumala hingus", mille abil ta peale tervenemist on suuteline eelmiste põlvkondade mälus sorima ja koos teise naisega, kellesse ta armub, vastastikku tolle müstilise jõu abil teineteise kromosoome mõjutama, et selliselt koos sündivad lapsed (soestre) ei oleks ema geneetilised koopiad. Algusest peale on planeedil olijate kohal oht, et "Pahad" tüdinevad, lasevad õhku olulise satellidi ja jätavad nad saatuse hooleks. Juba palju enne leiabki aga Marghe, et seal on ta kodu, et mööda seda primitiivset maaima ringi rännata ongi see, mida ta elus teha tahab. Teos on täis oigamapanevaid ebaloogilisusi stiilis - kui usuhullud Maa sõdureid (noid mirroreid) kaigastega ründasid, oli parasjagu torm ja relvad ei toiminud (maalased ei ole viie planeedil oldud aasta jooksul aru saanud, et torm (peab see vast torm olema!) mõjutab nende süsteeme, esmajoones relvi, mis ongi selleks ehitatud, et igasugustes tingimustes toimida?!?). Psühholoogilises plaanis käis ainult sellise ürgaegse naiste maailma tõestamine. Ulmevallas ühtegi uut ja huvitavat ideed ei leidnud. Kahju raisatud ajast.