Rachel Pollack on autor ja käesolev vinjett jutt, mille pärast ma selle kogumiku üldse ostsin. Ostu ennast ma küll ei kahetse, aga ega see konkreetne lugu endast midagi väga erilist küll ei kujuta: lapsevanematele suunatud uimastivastase propaganda voldikust on võetud punktid "sümptomitega", mis võivad kaasneda teismelise uimastikasutusega, ning jutustatud need ükshaaval kokku ühe teismikuga, kelle ekstsentriline käitumine, nagu lugeja peagi aru saab, ei ole sugugi uimastite süü, ehkki vanemad seda jätkuvalt kahtlustavad. Öised väljaskäimised, ebainimliku jõu ja energia ilmingud, seosetud-sonivad sõnavõtud ning kuu poole ohkimine, et "Nad tulevad! Nad on juba teele asunud!" annavad kõik alust aimata, et ees ootab kohtumine millegi tundmatu ja põnevaga. Mis aga lõpuks juhtub, jääbki selgusetuks: maapinnast kasvavad igal pool välja mingid kivinäod ja perekond põgeneb autoga, mille teelt kivist külalised eemale tõmbuvad...
Küllap on Pollack tahtnud hoiatada, et Occami tera pole mitte alati vahe, et oma lapsi peaks rohkem usaldama kui riiklikku propagandat ja et tegelikkus võib olla kummastavam kui keegi iial ette kujutada suudab. Ameerika kirjanikuna, võib öelda, tajus too daam (1976. aastal, kolm aastat enne soomuutmisoperatsiooni küll veel füüsiliselt härra) võikaid tendentse varakult, ent hoiatusest muidugi kasu polnud (ehkki vaevalt käesolevat hallutsinatoorset jutukest saab pidada ainuliselt vastutavaks Ameerika kodanikuühiskonna kollapsi eest). Tänapäeval on USAs vist iga viies inimene narkokuriteo eest karistatud ning teismeliste ahistamiseks avalikus ruumis võeti mullu kasutusele kõrgsageduslik helirelv. Vaba rahvas vabal maal...
Nagu juba öeldud, jääb jutt liiga segaseks ja uitlevaks, et meeldida, ometi on "Is Your Child Using Drugs?" huvitav pilguheit ühele (ulme)kirjanduslikule eksperimenteerimislainele ja selles mõttes täitsa soovitatav. "Kolm" nähtamatu "plussiga".
Küllap on Pollack tahtnud hoiatada, et Occami tera pole mitte alati vahe, et oma lapsi peaks rohkem usaldama kui riiklikku propagandat ja et tegelikkus võib olla kummastavam kui keegi iial ette kujutada suudab. Ameerika kirjanikuna, võib öelda, tajus too daam (1976. aastal, kolm aastat enne soomuutmisoperatsiooni küll veel füüsiliselt härra) võikaid tendentse varakult, ent hoiatusest muidugi kasu polnud (ehkki vaevalt käesolevat hallutsinatoorset jutukest saab pidada ainuliselt vastutavaks Ameerika kodanikuühiskonna kollapsi eest). Tänapäeval on USAs vist iga viies inimene narkokuriteo eest karistatud ning teismeliste ahistamiseks avalikus ruumis võeti mullu kasutusele kõrgsageduslik helirelv. Vaba rahvas vabal maal...
Nagu juba öeldud, jääb jutt liiga segaseks ja uitlevaks, et meeldida, ometi on "Is Your Child Using Drugs?" huvitav pilguheit ühele (ulme)kirjanduslikule eksperimenteerimislainele ja selles mõttes täitsa soovitatav. "Kolm" nähtamatu "plussiga".