Nagu nähtub on tegu Wilson Newbury sarja kuuluva jutuga. Eraldi võetuna ja loetuna jääb aga peategelase (minajutustaja) roll mõnevõrra ähmaseks või isegi puudulikuks. Et kui on minajutustaja, siis peaks toimuv talle midagi tähendama või tal selles mingi roll olema... Antud jutu puhul on minajutustaja pigem juhuslikult kohale sattuja ja vaatleja. Ta on pankur, kes saadetakse Atlantasse, kus miski raudsepiseid valmistav firma "United Imp" taotleb 0.5 miljoni suurust pangalaenu äritegevuse laiendamiseks. Järgneb pisut keerutamist ja vassimist, kuni selgub, et sepiseid valmistavad tegelikult härjapõlvlased. Kusjuures need samad härjapõlvlased, kellest kirjutab kuulus poeet Spenser oma teoses "The Faerie Queen" - nimelt olla Merlin nad kunagi tööle palganud aga siis ise ära kadunud, ning härjapõlvlased töötavad ikka edasi. Olles siis nüüd otsaga Ameerikasse jõudnud. Jutu mõte on aga rohkem selles, et kui härjapõlvlastel on ka ametiühingud, siis on need (ja nende liidrid) täpselt sama ülbed ja jõhkrad, kui inimestel. Jutt hamba alla ei karju, aga üle "nelja" ei saa.