Peetakse alt.ajaloo klassikaks. Ilmselt õigustatult.
Kuna 664.aastal otsustas keegi Northumbria kuningas Oswiu Rooma katoliku usu asemel Keldi Kristliku kiriku kasuks ja Hispaaniast Prantsusmaale tunginud maurid alistasid meie ajaloolst erinevalt kohalike vastuhaku, kujunes ajalugu loomulikult teistsuguseks. Suurvõimudeks Euroopa mandril jäid keldid, Bütsans ja maurid. Põhja-Euroopas kujunes domineerivaks jõuks teatav Keldi-Skandinaavia sümbioos, Ameerika, ehk Skrelleland avastati 994. Ka selle koloniseerimise eest kandsid hoolt iirlaste eelkäijad ja viikingid.
Loomulikult kujunesid ja suhted pärismaalastega teistsuguseks. Kui nendega sõdu peeti, polnud eurooplaste käsutuses veel ju tulirelvi. Lõuna-Ameerikas eksisteerib Inca Impeerium. See kõik on taust, mille sellisesse maailma sattunud New Yorgi prokurör Allister Park jutu käigus avastab. Muidu on ta pärit meie maailma USA-st.
Nõndaks... Leiab prokurör, ühel hommikul, et tema polegi enam päris tema, riided, nimi, korter ja välimus kuidagi muutunud. Sama kordub veel viiel päeval. Iga kord on veidi teistsuguses maailmas ja veidi teistsuguse identiteediga. Lõpuks - ütleme nii - jõuab Park kohale, sinna samma Skrellelandi Ameerikasse. Seal peetakse teda üheks pärismaalaste õiguste eest võitlevaks piiskopiks Ib Scoglundiks.
Loomulikult saame varsti teada, kuidas ja miks Park sellisesse maailma sattus ja mis asi on õieti Wheels of If. Ei saada siingi hakkama ilma mad scientist’ta... Agaralt sekkub Park, kasutades füüsilist sarnasust piiskopiga ja luues endale kaksikmina, New Belfasti poliitilistesse intriigidesse. Ta on tegudeinimene, mitte filosoof.
Ma ei julgeks öelda, et tegu on eriti köitva looga, mis hiilgaks jutustamise kvaliteediga. Kuidagi jätavad need Parki sahmerdamised seal New Belfastis veidi ükskõikseks. Noh, aga tegu ju küllalt krestomaatilise tekstiga, kindlasti omas ajas uudne lähenemine. Uut moodi Ameerika on tegelikult üsna huvitav, selle omapärane viikingi poliitilise süsteemi segu ja modifikatsioon. Et nagu tausta ja ideede koha pealt pole midagi ette heita, lihtsalt sündmustik pole ehk kõige köitvamalt edasi antud. Aga mingil juhul, ei kahetse, et seda asja lugesin.
