Sedapuhku on Harold Shea (ja temaga vahepeal kampa löönud professor Chalmers) sattunud Spenceri raamatu "Faerie Queen" (sorry, mälujärgi) maailma. Õilsad rüütlid versus pahad maagid, pluss pastoraalse elustiili romantika... see Spenceri raamat (kahjuks pole lugenud) pidi üldse olema ingliskeelse fantasy miski nurgakivi. Sedapuhku jääb Harold Shea osaks mõõgakeerutamine, maagia võtab professor Chalmers enda peale. Nimelt on professor leidnud võimaluse kuidas säilitada matemaatiliste valemite loetavus erinevates alternatiivmaailmades... tulid ju Harold Shea põhihädad sarja esimeses loos just sellest, et ta polnud võimeline oma märkmeid lugema! Lustakat madinat ning kombelis-amuurseid sekendusi on piisavalt... siiski pean seda teksti tiba nõrgemaks, kui sarja esimest - võimalik, et vaid seetõttu, et mulle see Spenceri surematu teos tundmatu on ning seetõttu läks vist osa nükkeid kaduma...