Mingi miljardär laseb endale valmistada paarsada miljonit taala maksva superarvuti ja asub selles tehismõistust kasvatama. Rahaboss valib evolutsiooni tee, ehk siis loob miskid virtuaalsed Phite`d ja hakkab neile oma superarvutis kiirendatud kujul looduslikku valikut tegema, etendades ise aeg-ajalt jumala osa. See viimane tähendab seda, et vähem perspektiivikad liinid kõrvaldatakse, sugutungi vähendatakse ja sekkutakse üldse igal moel, et tulemus oleks teadvuse omandamine.
Kohati meenutas füüsikaõpikut aga ulmekirjanduse eesmärk ei ole matemaatika ja füüsika kirjanduslik ümberjutustus. Lugu ise sealjuures oli võrdlemisi puine ja ei pakkunud eriti põnevust ka, mis neist Phite`dest siis sai. Ega midagi ei saanudki, lõpuks orgunnisid nad mingi "külma mini Big Bangi" või väikese musta augu või midagi ja lasid arvutist jalga kuhugi teise dimensiooni vist.
Ma arvan, ma unustan selle loo umbes 24 tunni jooksul, nii et seesama arvustus siis toimib abivahendina, kui kunagi peaks tekkima tahtmine meenutada igasugu mõttetuid jutukesi, mida loetud on.