Üsna minu maitse järgi lugu. Esiteks see juba nimetatud nano-värk. Mis võib anda veel palju üllatavamaid tulemusi kui mingi tühine geenmuteeritud mais või asi. Ammu teada, et parimad kavatsused pluss juhus annavad kokku suure pahanduse. Teiseks see, kuidas autor loo sisse on juhatanud. No et meie siin võime nakatuda nohusse või grippi, kui see parajasti õhus. Aga et võib juhtuda hullematki – kui viiruse asemel tabab pilveke hullunud nanoroboteid, kes hakkavad ajus pirisema, muudkui et: sõida Atlantasse, sõida Atlantasse. Ja kolmandaks jälle üks vana mõte, mis saanud uue tõlgenduse. No see tõenäosusteooriast tuntud lugu, et kui küllalt palju ahve küllalt kaua aega klaviatuure klõbistab, siis mingil hetkel tekitavad nad briti entsüklopeedia. Aga kui ahve on tõepoolest palju ja neil on tõepoolest palju aega...