Puine ja tüütu lugu kahest uurijast, kes lähevad uurima mingi kauge planeedi ammuilma väljasurnud esiasukate väidetavalt kõrgelt arenenud matemaatikat. Sellist saepuru maitsega lugu polegi juba mõnda aega ette sattunud.Nõrk kaks.
Selles loos on olemas kõik olulised probleemid, millele mõni teine pühendaks romaanisarja. Sekkumine ja mittesekkumine algelisemate tsivilisatsioonide arenguteesse, tõeotsimine ja laienemine kui tsivilisatsiooni jaoks teineteist välistavad suunad, indiviidi tasemel eetilisi otsuseid veel lisaks. Lõpetuseks õnnestunud puänt.
Lugedes tekkis paralleel Robert Sawyeriga, aga – tahtmata kumabgi halvustada – eks seda on tunda, et Eganil on reaalharidus, Sawyeril aga lobaajamise haridus.