Kasutajainfo

Eva Luts

Teosed

· Eva Luts ·

Täheaeg 22: Kalifaadi viirastused

(antoloogia aastast 2023)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
0
1
1
0
0
Keskmine hinne
3.5
Arvustused (2)

Tegelt ma lausa ootasin seda raamatut. Kui ilmus, läksin poodi ja ostsin kohe ära, isegi kaalumata, et Evalt tellides saaks poole odavamalt. Ikkagi ju Eesti kahe aasta parimad ulmejutud. Hea küll, see on ehk liialdus, aga eelmised jutuvõistlused on toonud vähemasti ühe või kaks head juttu.
 
Nii et seadsin end istuma, rüüpasin oma topeltespresso ära, avasin raamatu... ja juba kuuendal leheküljel tõi igavus, mida võimendas (taas!) ebaõnnestunud küljendus, kaasa vastupandamatu une ning raamat kukkus tugitooli ja seina vahele. Ja ununes sinna nädalateks.
 
Muidugi, aastad pole vennad. Ei sündinud uut Apelsinikollast ega Käilakuju. Isegi mitte Lumemarjaverd. Iga autori puhul võis olla tegemist suure sammuga parema kirjutamisoskuse poole (või siis arusaamiseni, et ehk oleks siiski mõistlik pigem ikebanaga tegeleda), aga kohalik ulme selle kogumikuga oluliselt edasi ei nihkunud.   Nõndanimetatud esikohajutust kirjutasin eraldi, teistest pole nagu mõtet. Oli üks tugevat nelja vääriv jutt, milles oli nimisõna "vokk" leidlikult sidesõnana kasutatud ja milles oli õnnestunud vaos hoida LitRPG levinud viga, pidevat skill pointside loendamist. Lõpp oli ehk aimatav, aga siiski meeldiv.  
 
Kui ülejäänu oli nii enam-vähem, autorile vast olulisem kui lugejale, siis oli kaante vahele sattunud ka üks tõeline õnnetus, pastišš Verne'i ainetel. Igal ajastul on siiski oma stiil, nii muusikas, kujutavas kunstis kui kahtlemata ka kirjanduses, milles väljenduvad just selle perioodi (ja piirkonna) inimeste hoiakud ja arusaamad. Kui tõesti pakub lõbu sundida piitsaga surnud hobust edasi astuma, siis alustaks juba (Euroopaliku kultuuri) alguses, Iliasest. Kah ju ulme: kangelaslikud võitlused ja üleloomulikud sekkumised. Kuigi, impotentset vene spiooni ei saaks sinna vist jutustajaks saata. Aga paluks siis juba heksameetrites, eksole.
 
Mida ma tahan öelda: mul poleks midagi Nautiluse saamisloo vastu, kui see oleks kirjutatud 21. sajandile omases neorealistlikus võtmes. Mida söödi, kus elati, millised olid jutustajaisiku suhted printsist sõbra haaremiga jne. Siis ma viriseksin ainult selle üle, et zombid mulle eriti ei meeldi - esitab oma jutustust ju juba surnud jutustaja.
 
Ma ei arva, et parema tulemuse saamiseks peaks ulmejutuvõistlusi harvem korraldama. Tundub vaid, on juhtunud sama, mis juba tükk aega tagasi romaanivõistlusega: tuntumad tegijad ei söanda osaleda, sest näiteks seitsmendaks jäämine oleks ju väga piinlik, uutele tulijatele on see aga pea ainus võimalus võimalus endale nime teha (ja alus tulevikus kulkalt toetuse lunimiseks).
Teksti loeti eesti keeles
Uudised

2018-08-21 * autorite lisamine teosele võiks nüüd toimida.

2018-08-21 * Sulbi nõudmisel sai kommentaar ära vahetatud.

2018-08-30 * Sisukorra muutmisel otsing töötab... vähemalt veidi paremini.

2019-07-16 * minimuudatus - kui teost on üldse esimest korda arvustatud, näitab arvustust "kuldselt"; ühtlasi on "viimati vaadatud arvustuste" paneelil kohe näha ka arvustuste kogus.

2019-10-03 * minimuudatus - kasutajavaade võimaldab limit parameetrit.

Baasi kasutamine

Siia tuleb ühel hetkel väike juhend (või midagi muud).

Sulbi nõudmisel tuli siia uus kommentaar kirjutada:
Jah, ei ole valmis. Ei, ei tea millal saab valmis. Kui soovid abi pakkuda, võta ühendust.

Probleemide ja ettepanekute korral kirjutage: baas@ulme.ee

Lisavahendid:

Viimaste kuude arvustused: aprill 2024
märts 2024
veebruar 2024
jaanuar 2024
detsember 2023
november 2023

Autorite sildid: