Natuke autorist. Delany meenutas, et algaja kirjanikuna tahtis ta olla kuuekümnendate aastate Alfred Bester, ta tahtis kirjutada raamatuid, mis mõjunuks lugejaile niisama tugevasti, nagu Besteri "The Stars My Destination" mõjus Delanyle, kui too oli neljateistkümnene. William Gibson on omakorda tunnistanud, et ta tahtis olla "kahekskümnendate aastate Delany".
Natuke lühiromaanist "The Star Pit". Sõna PIT tuleks siinkohal tõlkida kui "peatuspunkt tankimiseks ja remondiks". Nimelt toimub tegevus tähelaevade remondibaasis, peategelasteks remondimehed ja tähesõitjad (n-ö "kuldsed"). Delany on jälle kord loonud väga detailse kaugtuleviku, mis aga pole olnud eesmärk omaette. On poeesiat ja on valu. Teost oli küllaltki raske lugeda, sest lühivormi oli pakitud hirmus palju –nii mõnigi teine autor oleks selle paisutanud telliskiviromaaniks.Toon peaidee välja:
Juba kolm sajandit on inimkond teostanud tähtedevahelisi reise, kuid galaktikatevaheline reisimine on olnud võimatu. Kahekümne tuhande valgusaasta kaugusel galaktika servast kaotavad inimesed mõistuse ja kahekümne viie tuhande valgusaasta kaugusel surevad. Seletuseks peeti seda, et aja ja ruumi olemusse kuulub mateeria kontsentratsioon teatud ruumipiirkonnas. Kui pole ainet, kaovad inimese teadvusest nii aeg kui ruum, inimene hullub. Kuid mõned harvad suutsid elusalt ja täie mõistusega liikuda galaktikast teise. Geneetiline looduse kapriis. Neid kutsuti "kuldseteks" ning neid vihati ja kadestati. Matemaatilise hariduse saanuna pean just seda ideed teoses kandvaks.
Enamik romaani lehekülgedest kujutab siiski tulevikuabielu, rühmaabielu. Kindlasi võib mõni pidada just neid lehekülgi teose tähtsamateks.
Usun, et eesti, vene või soome keeles loetuna pakkunuks teos mulle palju enam. Raske oli. Seepärast 4.
