Võtsin huviga kätte selle jutustuse, mis sai 1969 Nebula auhinna, edestades hääletamisel kolme muud juttu, nende seas ka Spinradi suurepärast “The Big Flash”-i. Vaadeldav on hea, aga Spinradi oma ilmselgelt parem. Ilmselt oli varaste ja narkomaanide tulevikumaailma korralik kujutamine tol ajal uudne ja lööv. Nüüd kiirelt järele mõeldes leian cyberpunki parimate ja Zelazny “Concerto for Siren and Serotonin” (88) kõvamad olevat. Seni ei ole aga ette tulnud “The Big Flash”-ist paremat maailmahävingu lugu.
Nagu paljude muudeski Delany lugudes, kujutatakse ka vaadeldavas jutus lõiku väga kummalisest maailmast. Lugu jutustatakse tõusva poolmaailmategelase vaatekohast lähtudes. Mees on sattunud politsei eriosakonna märklauaks; see osakond tegeleb tüüpidega, kes löövad ühiskonnas laineid. Meistervaras püüab nimelt maha müüa hiigelkalleid vääriskive, mis talle seaduslikult ei kuulu. Tuleviku poolmaailma kujutamine on tõesti tabav ja mõnus. Loole annan hindeks 5-, sest peategelane ja tema saatus jätsid külmaks. NB! Jutustus sai lisaks Nebulale ka Hugo auhinna.
Nagu paljude muudeski Delany lugudes, kujutatakse ka vaadeldavas jutus lõiku väga kummalisest maailmast. Lugu jutustatakse tõusva poolmaailmategelase vaatekohast lähtudes. Mees on sattunud politsei eriosakonna märklauaks; see osakond tegeleb tüüpidega, kes löövad ühiskonnas laineid. Meistervaras püüab nimelt maha müüa hiigelkalleid vääriskive, mis talle seaduslikult ei kuulu. Tuleviku poolmaailma kujutamine on tõesti tabav ja mõnus. Loole annan hindeks 5-, sest peategelane ja tema saatus jätsid külmaks. NB! Jutustus sai lisaks Nebulale ka Hugo auhinna.