«Astroklubi turistid» (nii kõlas see pealkiri vene keeles) oli ka üks esimesi itaalia SF lugusid mida ma lugesin... jutt ilmus vene keeles almanahhi «Na sushe i na more» 1980. aasta väljaandes.
On aasta 2035 ning Maad külastab kusagilt Linnuteelt saabunud kosmoseturistide laev... Maal võetakse kaugeid külalisi vastu tõeliselt kõrgetasemeliselt, aga see Maa ise...
See tuleviku Maa ise on üsna kummaline: kõik on sünteetiline, elusloodus puudub sootuks... üleüldse on see tulevikumaailm ilgelt jabur. Astroturistid ei teagi kuidas asjasse suhtuda, aga kuidagi suhtuda tuleb ka neil.
Põhiliselt saab see jutt nelja just seetõttu, et on kirjutatud sellises teravsatiirilises toonis... selline kirjutamislaad pole mulle just kõikse meelepärasem, aga kirjutatud on hästi ning ka ulmeline osa ilusasti paigas ja omab isegi teatavat sügavust... asi, mis satiirikute puhul sageli unarusse kipub jääma.