"The Mystery" on tore seikluslugu, mis ühendab endas Hullu Teadlase klišee ja mereröövliromantika. Piraadid päris otseselt ei tegutse, ent Stevensoni "Aarete saare" hõngu on loos kuhjaga, arvestades eriti, et tegevus toimub valdavalt inimtühjal saarel. Ja vaatame kaanepilti (1907. aasta väljaandel): tüüpilisel aardekirstul istuv mees, peas punane rätt, üks käsi metallist konks - no kõik on kohe selge.
Tegevus toimub aastal 1904. Vaike ookean, lähim (aga siiski väga kauge)maamärk on Havai saarestik. Ühendriikide sõjalaev on missiioonil ülesandega hävitada hulpivaid laevavrakke. Ohvitseride jutt läheb kummituslaevadele ja ligi paari aasta eest salapäraselt merele sõitnud professor Schermerhornile, kelle sõidusiht oli teadmata. Justkui tellimise peale märgatakse varsti just nimelt tolle professori laeva, mis on täiesti terve ja täiesti inimtühi - kusjuures veesõidukil pole ka ainsatki rotti ega tarakani. Näib, et meeskond on kadunud üsna hiljuti. Tühjale kuunarile saadetakse kahes jaos sõjaväelasi asja uurima, ent need kaovad jäljetult. Tormis kaotatakse silmist ka kuunar. Siis märgatakse aga jullas merehädalist, kes jutustab kummalise loo. See lugu moodustab romaani mahust umbes 60%.
Merehädaline on vabakutseline uuriv ajakirjanik, kes oli end valenime all professori laevale munsterdanud, sest haistis põnevat lugu. Professor oli palganud suure raha eest 6-liikmelise meeskonnaga laevukese, mis viis mehe ja tema assistendi üksikule vulkaanilisele saarele. Seal seati üles labor, milles toimuvaga laeva meeskond kursis ei olnud. Hull teadlane tegi sisemaa laboris katseid, kahtlase taustaga merekarud logelesid rannal - ja nii ligi 2 aastat. Loomulikult tekitas olukord frustratsiooni, mis päädis meeskonna pöördumisega nii oma kapteni kui ka teadlase vastu. Merimehed olid jõudnud nimelt veendumusele, et teadlane valmistab (ja on valmis saanud) nn tarkade kivi ehk aine, millega on võimalik teisi aineid nt teemantideks muuta. Eriti intrigeeriv oli muidugi ka teadlase aardekirstu meenutav kast, mida ta kiivalt enda ligi hoids. Meeste oletus tarkade kivi kohta ei osutu küll õigeks, ent tselestiumi nimelise aine veidratest üliomadustest on loo lõpus siiski juttu.
Mõnus, seikluslik ja põnev lugu, kus lõpuks kulmineeruvad ühe-kahe päeva sees verine rünnak, teadlase avastus, Ühendriikide laeva saabumine saare juurde ja võimas vulkaanipurse. Kõige sümpaatsemaks tegelaseks osutub aga professori abiline Darrow - intelligentne, flegmaatiline, üleolev, huumorimeelega. Seda tegelaskuju on Stewart Edward White kasutanud ka 1910. aastal ilmunud romaanis "Sign at Six", mida võib pidada "The Mystery" mõtteliseks järjeks.
Võib-olla tühiasi, aga minu silmis annab raamatule plusse see, kui selles on illustratsioone. Ma olen kahjuks nii kunstivõhik, et ei oska nimetada, mis tehnikas need "The Mysterys" tehtud on (frontispiss ja 8 pilti, autor Will Crawford), aga see on just see, mis mulle meeldib.
Tegevus toimub aastal 1904. Vaike ookean, lähim (aga siiski väga kauge)maamärk on Havai saarestik. Ühendriikide sõjalaev on missiioonil ülesandega hävitada hulpivaid laevavrakke. Ohvitseride jutt läheb kummituslaevadele ja ligi paari aasta eest salapäraselt merele sõitnud professor Schermerhornile, kelle sõidusiht oli teadmata. Justkui tellimise peale märgatakse varsti just nimelt tolle professori laeva, mis on täiesti terve ja täiesti inimtühi - kusjuures veesõidukil pole ka ainsatki rotti ega tarakani. Näib, et meeskond on kadunud üsna hiljuti. Tühjale kuunarile saadetakse kahes jaos sõjaväelasi asja uurima, ent need kaovad jäljetult. Tormis kaotatakse silmist ka kuunar. Siis märgatakse aga jullas merehädalist, kes jutustab kummalise loo. See lugu moodustab romaani mahust umbes 60%.
Merehädaline on vabakutseline uuriv ajakirjanik, kes oli end valenime all professori laevale munsterdanud, sest haistis põnevat lugu. Professor oli palganud suure raha eest 6-liikmelise meeskonnaga laevukese, mis viis mehe ja tema assistendi üksikule vulkaanilisele saarele. Seal seati üles labor, milles toimuvaga laeva meeskond kursis ei olnud. Hull teadlane tegi sisemaa laboris katseid, kahtlase taustaga merekarud logelesid rannal - ja nii ligi 2 aastat. Loomulikult tekitas olukord frustratsiooni, mis päädis meeskonna pöördumisega nii oma kapteni kui ka teadlase vastu. Merimehed olid jõudnud nimelt veendumusele, et teadlane valmistab (ja on valmis saanud) nn tarkade kivi ehk aine, millega on võimalik teisi aineid nt teemantideks muuta. Eriti intrigeeriv oli muidugi ka teadlase aardekirstu meenutav kast, mida ta kiivalt enda ligi hoids. Meeste oletus tarkade kivi kohta ei osutu küll õigeks, ent tselestiumi nimelise aine veidratest üliomadustest on loo lõpus siiski juttu.
Mõnus, seikluslik ja põnev lugu, kus lõpuks kulmineeruvad ühe-kahe päeva sees verine rünnak, teadlase avastus, Ühendriikide laeva saabumine saare juurde ja võimas vulkaanipurse. Kõige sümpaatsemaks tegelaseks osutub aga professori abiline Darrow - intelligentne, flegmaatiline, üleolev, huumorimeelega. Seda tegelaskuju on Stewart Edward White kasutanud ka 1910. aastal ilmunud romaanis "Sign at Six", mida võib pidada "The Mystery" mõtteliseks järjeks.
Võib-olla tühiasi, aga minu silmis annab raamatule plusse see, kui selles on illustratsioone. Ma olen kahjuks nii kunstivõhik, et ei oska nimetada, mis tehnikas need "The Mysterys" tehtud on (frontispiss ja 8 pilti, autor Will Crawford), aga see on just see, mis mulle meeldib.