Enn Põldroos sai mõned päevad pärast "Circletowni" müügile ilmumist 85 aastaseks, mis tähendab (kui ma ei eksi), et tegu on Eesti vanima ulmedebüüdiga, ja isegi maailma mastaabis on see kindlasti muljetavaldav tulemus.
Cicletown on ringlinn, mida ümbritseb müür ja selle taga kõnnumaa. Käivad jutud, et kusagil on veel taolisi tsoone. Sees valitseb totalitaarne ühiskond: inimesed on kiibistatud, nende kontaktid teiste inimestega registreeritakse, pikaaegsed suhted samade kaaskodanikega ei ole soositud. Kõrgtehnoloogilise virtuaalreaalsusega paralleelselt eksisteerib suhteliselt tavaline elu-olu. Mis inimkonnaga on juhtunud, jääb lõpuni selgusetuks. Inimesed on nummerdatud ja nende "ristinime" enamasti ei mäletatagi. Tsoonist põgeneda üritavad inimesed lastakse müüril maha või aetakse neid taga ka Kõnnumaal. Üksikutel on õnnestunud siiski lahkuda.
Peategelane 375 (Bart) on nooruk, kelle maailmapilti me näeme. Nagu taolistes düstoopilistes totalitaarrežiimides eeldada võib, tahavad mõned inimesed elada vabamalt ja tekkinud on arvutihäkkeri moodi noortest kujunenud seltskond, keda vastupanuliikumiseks nimetada oleks ehk liiast. Bartil tekivad nendega keelatud kontaktid ja enda elu päästmiseks tuleb tal põgeneda, mis ka õnnestub. Kõnnumaal ekseldes satub ta mahajäetud eluasemetele, kus ühes on rikkalik raamatukogu. Nende raamatute abil kujunevad tal mingisugused teadmised inimkonna varasemast, teistsugusest elust. Ta otsustab suunduda palverännakule Santiago de Compostelasse, mis asub ca 800 km kaugusel - selle põhjal saame aimu Tsooni umbkaudsest asukohast.
"Circletown" on professionaalselt kujundatud, toimetatud ja ilmselt ka kirjutatud. Õhustiku edasiandmine on õnnestunud ja kõik oleks nagu korras, aga... igav. Ei oska nimetada, mida uut ja põnevat me raamatust teada saame, totalitaarrežiimi kriitikat oleme viimase 25 aasta jooksul samuti lõputult kuulnud. Nii et lõpuks olen jälle sama dilemma ees, mis enamasti BAASis loetust kirjutades - hinnata kolm plussi või nelja miinusega?
Cicletown on ringlinn, mida ümbritseb müür ja selle taga kõnnumaa. Käivad jutud, et kusagil on veel taolisi tsoone. Sees valitseb totalitaarne ühiskond: inimesed on kiibistatud, nende kontaktid teiste inimestega registreeritakse, pikaaegsed suhted samade kaaskodanikega ei ole soositud. Kõrgtehnoloogilise virtuaalreaalsusega paralleelselt eksisteerib suhteliselt tavaline elu-olu. Mis inimkonnaga on juhtunud, jääb lõpuni selgusetuks. Inimesed on nummerdatud ja nende "ristinime" enamasti ei mäletatagi. Tsoonist põgeneda üritavad inimesed lastakse müüril maha või aetakse neid taga ka Kõnnumaal. Üksikutel on õnnestunud siiski lahkuda.
Peategelane 375 (Bart) on nooruk, kelle maailmapilti me näeme. Nagu taolistes düstoopilistes totalitaarrežiimides eeldada võib, tahavad mõned inimesed elada vabamalt ja tekkinud on arvutihäkkeri moodi noortest kujunenud seltskond, keda vastupanuliikumiseks nimetada oleks ehk liiast. Bartil tekivad nendega keelatud kontaktid ja enda elu päästmiseks tuleb tal põgeneda, mis ka õnnestub. Kõnnumaal ekseldes satub ta mahajäetud eluasemetele, kus ühes on rikkalik raamatukogu. Nende raamatute abil kujunevad tal mingisugused teadmised inimkonna varasemast, teistsugusest elust. Ta otsustab suunduda palverännakule Santiago de Compostelasse, mis asub ca 800 km kaugusel - selle põhjal saame aimu Tsooni umbkaudsest asukohast.
"Circletown" on professionaalselt kujundatud, toimetatud ja ilmselt ka kirjutatud. Õhustiku edasiandmine on õnnestunud ja kõik oleks nagu korras, aga... igav. Ei oska nimetada, mida uut ja põnevat me raamatust teada saame, totalitaarrežiimi kriitikat oleme viimase 25 aasta jooksul samuti lõputult kuulnud. Nii et lõpuks olen jälle sama dilemma ees, mis enamasti BAASis loetust kirjutades - hinnata kolm plussi või nelja miinusega?