Chad Oliver on üks "pehmete teaduste", antropoloogia jt., zhanri toojatest ning selle eest kahtlemata kiitust väärt. Samas tuleb tihti ette, et rajaleidjad toodavad materjali, mis on loetav vaid ajaloolisest huvist. Nii on käesolevgi varane antropoloogiline progressorijutt kõikvõimalike teaduste poolest - nii pehmete kui kõvade - kohutavalt äbarik ja pulp-ajastu pärandina Maa-keskselt melodramaatiline.
Et kui kellelegi meeldib näiteks Le Guin ja tal tuleb mõte Oliveri kui varasemat antropoloogiast mõjutatud ulmekirjanikku lugeda, siis pole mõtet. Ei tasu vaeva. Olgugi, et Le Guin on vaid aasta võrra noorem, hakkas ta kirjutama 10 aastat hiljem ja juba hoopis uutes tuultes ning lainetes.