Loo tegevus toimub kauges kosmosejaamas, kus töö käib üsna jäikadel tingimustel sõlmitud kümneaastase lepingu alusel. Tööst vaba aega lüüakse surnuks hasartmängudega. Vaat nende hasartmängude pinnal tekib jaamas üks suuremaid konflikte. Üks uuemaid ja noorimaid asukaid jaamas on hoolimatu ja hea õnnega mühaklik mängur, keda häirivad kaks asja. Need mõlemad pisiasjad on seotud ühe ja sama isikuga – ühe vana olijaga, kes kunagi on olnud kah kirglik mängur ning kes liialt sageli räägib sellest, et kuidas ta läheb lepingu lõppedes koju, mis on kõige kaunim koht universumis. Lulungomeena on kõige kaunim koht universumis!
Vaat siis noort mängurit vaevab vana olija ligi kümne aasta teenistus, see on summa, mille nimel tasuks riskida! Ootamatult saabub jaama võõras – hiksabrod. Selle liigi esindajad on tuntud oma aususe ja äraostmatuse poolest. Noor mängur teeb ettepaneku sõlmida kihlvedu. Hiksabrod peab olema neutraalne vahekohtunik, kes siis tunnistab, kas Lulungomeena on kõige ilusam koht universumis. Võitja saaks mõlema mehe raha...
Väga hea jutt, aga pisut triviaalne! Kuid see neli on ikka väga tugev neli mitme plussiga!
Dorsai-sarja austajatele teadmiseks (kui nad seda veel tea), et antud teksti minajutustaja on pärit Dorsailt. Samas ei pea Gordon R. Dickson seda teksti (vist?) Dorsai-sarja kuuluvaks. Ütleks, et selline käeharjutus, mis sarja endaga vastuollu eriti ei lähe.