Kergendus mitte ainult segaduses arvustajale, vaid ka neile, kellele Bleysi tegelaskuju kahtlaselt meeldima on hakanud. "Lõplikus Enstüklopeedias" esitatud väited on kohati vägivaldsed, lugeja suunatakse autori propagandavõtetega võitlevate osapoolte ühte leeri. Üks variant on õige, teine vale. Aga eks selgu see õige tasakaal alles tulevastes romaanides ja juttudes.
Milles konks? Kogu lugu hoiab üleval üks vastandus: kas laiuti ehk materiaalsesse maailma ja kosmosevallutamisse suunatud evolutsioon on parem (autori meelest ongi?) suunast, mis pooldab inimrassi kui sellise tagasitõmbumist ja arengut vaimsel tasandil (see tähendab teadvuse avardamist). Esimene neist suundadest on juhitud juba kolmandat elu elava avardunud teadvusega patrioodi poolt, teist veab saladuslik, kriitikutädi saatesõnas Saatana võrdkujuks nimetatud Bleys. Kangelane contra antikangelane...Väk! Ja autor ise itsitab kusagil nurgataga ja haub järgmist paksu köidet, kus asju teisest küljest eksponeeritakse (Young Bleys 1991). Nõndamoodi tekib konflikt lugejas, mitte raamatus endas.
Üldiselt on jututamist ja arutlusi liiga palju. Et fantaasiamaailma üles ehitada, on vaja vähem trükiruumi ja rohkem konkreetsust, kui Gordon R. Dicksonil seekord on olnud. Paljud eelmiste Dorsai seeriate lahtised kohad vajavad selgitamist, filosoofia etlemist ja tegelaskujud arengut. Ja aluseks jällegi üks kulunud mudel - arenguromaan, kangelase lapsepõlve lõpp ja mehe-ea algus...
Mis siis toimub, kui aus olla? Hel (nimekuju antud juhul umbmäärane, sest loetud ainult vene keeles) jääb noore ühiskonnategelase ja "teiste" organisatsiooni liidri, Bleysi saamatuse tõttu ilma oma kolmest õpetajast - usuvennast, teadjamees-semiootikust ja sõdalasest. 16-aastane poiss põgeneb, elab kaevuri- ja terroristi-elu, kuni 21-aastasena Lõplikkusse Entsüklopeediasse parikadeerub, et vastu seista "teiste" armee kavale vallutada Maa. Põhjuseks erinevad arusaamad evolutsioonist, seljataguseks kolm elatud elu: Dorsai sõdalasperekonnas (Dorsai!), teadlasena minevikus (Nekromancer) ja lõpuks Helina. Kõik inimkonna heaks!
Peamine, mida sellele romaanile ette heita, on tegelaskujude äärmine isiksusenõrkus. Nad ei mõtle apsoluutselt iseendale, vaid pühenduvad jäägitult inimkonna teenistusse, muidugi vastavalt oma veendumusele, et just nende tee on teistele kõige parem ning mitte kellelgi peale nende pole patenti asju lahendada. Diagnoos: kangelasmaania. Aga ek sellised raamatud müüvad vist kõige paremini. Retsept: hinne 4.