James Eckerti sarja kolmas raamat. Sedapuhku sõidavad James, sir Brian ja nende vibukytist semu Daffyd Northumbriasse, Shotimaa piiri äärde. Eesmärgiks on kylastada eelmises raamatus kahetsusväärsel kombel hukka saanud sir Giles''i omakseid. Teel ryndavad neid viis kummalist, nähtamatutel hobustel ratsutavat raudryydes tyypi. Kes nagu hiljem selgub on ka ise nähtamatud (kui turvised ja riided välja arvata) ning peale selle veel pooleldi surematud. Nimelt ärkavad tapetud Õõnsad Ryytlid 48 tunni möödudes taas ellu, eeldusel et kasvõi yks neist eelmises lahingus ellu jäi. Selliseid kõhedusttekitavaid tegelasi yritab enda huvides ära kasutada ka ei keegi muu kui Prantsusmaa kuningas, kes yritab meelitada shotlasi koos Õõnsate Ryytlitega endaga samal ajal inglasi ryndama. Raamat räägibki põhiliselt sellest kuidas sir James ja co. selle plaanil ära nurjasid ja Õõnsatele Ryytlitele otsa peale tegid. Yldiselt on see raamat parem kui sarja teine osa. Kui eelmised kaks raamatud paistsid silma oma laperdava stiili poolest, siis nyyd paistab Dickson ennast enda loodud maailmas juba mõnevõrra kindlamana tundvat. Pisut häiris aegajalt esinev tendents pyhendada tillukestele detailidele mitmeid peatykke ja siis jutu syzeed tugevasti mõjutavatest asjadest paari lausega yle libiseda. Nelja miinusega on see raamat minuarust ära teeninud kyll.