Jim Eckert''i seeria teine raamat. Tegevus jätkub umbes aasta peale esimese raamatu lõppu. Jim ja Angie on endid oma lossis kenasti sisse seadnud ja tegelevad parasjagu "happily everafter" elamisega, kui Jim yhel ilusal hommikul avastab, et on taas spontaanselt draakoniks moondunud. Sääraste intsidentide vältimiseks saab temast võlur Carolinuse õpilane. Peatselt levib kuuldus, et prantsusmaale sõdima siirdunud prints Edward on seal vangi langenud, mispuhul kõik vakantsed ryytlid tema päästmiseks sõjakäigule on kutsutud. Ega Jimilgi muud yle jää. Jne. Yldiselt, raamat on ca kaks korda paksem kui eelmine ja umbes poolteist korda igavam. Lisaks sellele kubises ta kyllalt pikkadest syzeelõikudest mis imho terviksysteemist välja läksid ja millede puudumisega raamat oleks ainult võitnud. Kui yldiselt on hea fantasy kaubamärgiks just too Tolkienilik terviklik ja põhjalik maailm, siis selles sarjas see peaaegu et puudub. Lisaks sellele häirib mind pisut see, et Dickson ei paista kuidagi seisukohale jõudvat, kus kogu see tegevus siis ikkagi lõpuks toimub, kas mingis fantastilises muinasjuturiigis või pseudoajaloolises XIV. sajandi euroopas. Samas, on ka hullemaid järgesid nähtud, niiet kolme (õige tillukese plussiga) teenib see raamat ära.