Pikk ja lohisev jutt lapsepõlvest saadik ülemäärase emaarmastuse ja sellest tulenevate komplekside all kannatavast vennikesest, kes vanglaplaneedile misjonäriks läheb ja seal järjest kõigi käest pasunasse saab. Ühiskonnakujutlus absoluudselt ebatõenöoline ning totter, tundub, et autoril pole vanglate subkultuurist, hierarhiast, tavadest jne. halli aimugi. Peategelane ei ärata isegi erilist kaastunnet, pigem tahaks teada, millised tõved autorit vaevasid, kui ta selle oopuse paberile pani. Tõeliselt halb kirjandus.