Loo tegevus toimub ebaharilikus allveesõidukis - hiigelsuures seest õõnsas murumunas. See murumuna on spetsiaalselt kasvatatud veesõidukiks ja "allveelaevas" on ka visionäärist noormees - Morel -, kelle idee taoline kummaline seen projekteerida oli. Lisaks temale on murumunas selle reaalne ehitaja, insener, kes on juba surnud, samuti projekti finantseerija, kes on raskelt haige ja suremise äärel. Kolmekesi mindi lahte katsesõidule, ent miski läks viltu, murumuna hakkas vajuma ja hoovus kandis selle kaugele merele - merepõhja. Nüüd ei oska Morel midagi peale hakata, ta ei tunne "laeva" ehitust ja üldse on kõik väga ängistav. Tema kaaslased hakkasid nälja peale sõiduki seina sööma, ent seen osutus mürgiseks. Nälg, pimedus, ja siis hakkab murumuna ründama veel verejanuline koletis, kes tundub olevat mingisugune hiidhai.
Ei ole hea jutt. Küsimused sellest, kas allveelaevad ei peaks erinevalt murumunast olema voolujoonelised, ja kas seenele ikka saab projekteerida seda edasi tõukavaid lõpuseid, ei olegi ehk kõige tähtsamad. Jutt on ilmunud antoloogias "Fungi" (Innsmouth Free Press, 2012), mille koostajad (Orrin Grey ja Silvia Moreno-Garcia) näivad olevat autoritele lisaks ühendavale teemale ette andnud ka korralduse kirjutada võimalikult kehvasid lugusid...