Eddings on hulga vaeva näinud, joonistanud kaardi ja leiutanud pikad väljavõtted vanadest ürikutest, legendidest ja ennustustest. Niiet kohe algusest peale võib lugeja aru saada, milline on asjade seis praegu ja kes hakkab olema kes.
Sellele vastandiks, ja mis minu jaoks asja suuresti ära rikkus, on peategelane noor ja loll ja naiivne ja kuni lõpuni ei aima mitte, et see tema on, kelle kohta kõik ennustused käivad.
Sisu poolest on kõik 5 osa minu jaoks üsna ühte sulanud. Iga osa lõpus on lauseke, et kusmaal me nüüd oleme ja mis hakkab järgmises juhtuma. Eddings näeb vaeva ning laseb kangelastel kõik maa nurgakesed läbi rännata ja jutt venib hoolega. Eeskujuks kahtlemata Lord of the Rings.
Ahjaa, kõigi osade nimed on paljulubavad, kuid sisule eriti mitte vastavad. Elagu marketing.