Katariina on koolis jõhkrutsemise ja kiusamise ohver. See jõhkrutsemine on süstemaatiline ja minu meelest ka üle keskmise karm. Tüdruk näib siiski seda harjunud tuimusega taluvat, ta näib mulle üle keskmise tugeva natuurina. Sotsiaalsetest suhetest äralõigatuna, mida süvendab ka empaatiavõimetu ja rumal ema, kes pole last üldse võimeline mõistma, satub Katariina ühel päeval tänaval kokku noormehega, kes on temast küll märgatavalt vanem, ent filmitähe välimusega ja ega Katariinal ei ole niikuinii valida. See Niglas on aga üpris kummaline mees: ta võib ilmuda nagu maa alt ja jälle kaduda, mõned inimesed ei paista teda nagu nägevat, fotodel jääb tema näo kujutisest hägu. Ühel päeval leiab tüdruk Niglase tolle kodust külmast vanniveest teadvusetuna, arvates, et too on surnud. Aga Niglas on lihtsalt vampiir.
Mida Niglas Katariinast tahab ja miks just temast, jääb üsna ebamääraseks. Ilmselt ei ole tal huvi tüdruku kui vastassoolise vastu, aga ka vamppirilik agressiivsus on loid. Pikapeale tekib mulje, et Niglas tahab tüdruku - tolle nõusolekul - siiski omataoliseks muuta. Katariina lepib olukorraga, sest koolikiusamise karmus ületas mingi piiri, ta murdus ja tal on kõik kama kaks. Enne seda tekib tüdrukul aga suhe teise kiustava poisiga, klassivennaga, kellega maitstakse koos esimesi armurõõme. Sündmuste sekka mahub ka ühe kiusaja tapmine vampiiri poolt.
Seda raamatut lugedes tekkis eelkõige veendumus, et kohe kuidagi ei tahaks enam teismeline olla, eriti tänases päevas. Täiskasvanu probleemid on selle vanuseklassi omade kõrval nagu tühi-tähi. Ma ei tea, kui adekvaatselt on autor kujutanud vastavas vanuses noori. Ele Arakas on pseudonüüm ja ma ei tea tema sünniaastat, aga võimalik, et ta on ammutanud materjali oma laste elu-olust. Tülgastav eesti-inglise segakeel näib küll usutav, pidev vaimukate kildude viskamine siiski mitte. Ma vist ei ole pädev hindama teismeliste inimeste võimalikke käitumismustreid ja kui need tunduvad mulle tegelaste puhul ebaloomulikud, siis võib probleem olla hoopis minus, mitte autoris. Katariina ema, kooli psühholoogi ja mõnede õpetajate näitamine täisidiootidena jättis siiski kaheldava mulje - kuidagi liiga mustvalge 8täiskasvanu must, Katariina valge). Mõned pooltoonid oleksid ehk neid isikuid elulähedasemaks muutnud.
"Esmaspäevad" on võitnud 2014. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorsooromaanide võistlusel esimese koha.