Peategelane on Murchison, vanus 33, kelle paremad päevad elus näivad olevat I Maailmasõja aeg, mil ta väga noorena lahingutest osa võttis. Sõja ajast on tal jäänud hea mälestus major Brangwynist, kes kehastas talle mehist ja ausat ülemust, aga võib-olla ka isakuju, sest ülemus on temast paarkümmend aastat varem. Hilisem elu pole Murchisoni hellitanud, ta on rahatu, elatub juhutöödest ja peab elama venna ning tolle tulehargist naise juures üürilisena. Seetõttu rõõmustab ta väga, kui kohtub tänaval juhuslikult taas Brangwyniga, kes teeb talle ettepaneku asuda tema erasekretäriks - hea palk pluss prii ülalpidamine.
Kuna Murchison saab aru, et tema töö eest on üle makstud, näib asi talle kahtlane. Pikapeale avab Brangwyn oma endisele alluvale kaardid. Nimelt tegeleb ta süvitsi inimest juhtivate energeetiliste jõudude uurimise, rituaalmaagia ja vanade müütide uurimisega. Selle tegevuse käigus on talle abiks olnud tema poolõde Ursula (kes on romaani kolmas peastegelane). Ursula on vanuse poolest just selline, et süžee loogika lausa nõuab tema ja Murchisoni teineteiseleidmist. Selgub, et Brangwyni endine erasekretär on läinud (hüpnoosi abil üle tõmmatud) üle n-ö tumedate jõudude poolele, keda kehastab eelkõige kõikide negatiivsete omadustega varustatud mulatt Astley. Ka Astley tegeleb maagiliste asjadega ja on Brangwyni antipood. Tumedad jõud on sihikule võtnud just nimelt Ursula, et tõmmata ka tema enda poolele ja kasutada Mustas Missas altarina. Murchisoni ülesanne on luua Ursulaga armastusside (ja ka abielu), sest just see teeb noore naise Tumedate Jõudude vastu immuunseks. Eelmise erasekretäriga tekkis Ursulal tihe maagilis-vaimne side, mis on ikka veel läbi raiumata. Teine ülesanne on kaitsta Brangwyni ja Ursulat vaenulike jõudude rünnaku eest.
Kuna Murchison ja Ursula on erinevatest sotsiaalsetest seisustest ja mees ka üsna rohmakas ning elus kibestunud, ei lähe suhte loomine sugugi libedalt. Eriti häirib ka see, et mõlemad teavad, et on sundolukorras ja peavad käsu peale teineteist armastama. Sündmused toimuvad peamiselt Brangwyni kodus, neegermaagi häärberis ning õnnelik lõpp Murchisoni lapsepõlvekodus, idüllilises maamajas.
"The Winged Bull´i" võiks tituleerida ka psühholoogiliseks romaaniks, kuigi kohati, eriti lõpu poole näib inimeste mõttemaailm ja käitumine ikka väga ebausutav. Võib-olla juhtusid autorile ette nii lollid tegelased. Oluline probleem on võimaliku paarisuhte osaliste märgatav materiaalse seisundi erinevus ja sellega kaasnevad eneseväärikuse aspektid. Vale ei ole nimetada romaani ka naistekaks, ehkki peategelane on mees. "The Winged Bull" on kraadi võrra nõrgem kui "The Goat-Food God", millest ma ka BAASis kirjutasin.