Ramaani peategelased elavad kummalises maailmas, mida nad ise nimetavad põrguks (või vähemalt puhastustuleks), kuna seal elavad ka deemonid, lisaks on neil (inimestel) mälestused Maal elatud ajast (olgugi kohati hägused). Tegelik maalimapilt aga läheb iga sammuga keerulisemaks.
Romaanis on tunda mingit ideelist sugulust RiverWorld`iga, mõnes mõttes nagu suleproov - ka siin inimene sünnib/tekib pärast (või hoopis enne?) oma maist elu kusagile teise maailma ja ei ole mingit selgust, mis piirid sellel eksperimendil on ja kes ja miks seda üldse korraldab.
Aga väga hea lugu tuli välja, tõtt öelda jäi paremgi mulje kui hilisemast Riverworld`ist. Väga hea tänedab viit, ilma mingi kõhkluseta.