Kusagil XVI sajandi lõpul kadus Maalt kolm gruppi inimesi: väljarändajate koloonia Põhja-Ameerikas, katoliku misjonäride laev ning haaremijagu tsherkessitare koos sõdalastest saatjatega. Küünilisevõitu kirjeldus kõigest sellest moodustabki romaani proloogi... möödaminnes saab löögi allapoole vööd ka Charles Fort ise. Vaat selle kolme kadunud inimgrupi järglased moodustavadki planeedi Dare elanikkonna...
Romaani tegevus toimub sajandeid hiljem... rahvaarv on jõudsalt kasvanud, on toimunud mitu lõhenemist. Koos inimestega elab planeedil veel teinegi rass – satüürid, keda inimesed põlglikult lakalisteks kutsuvad ning keda nad ise inimesteks ei pea, kuna neil puudub surematu hing. Satüürid on tegelikult üsna tööloomade seisuses, kuigi neil oma keel ning kuigi inimesed kasutavad nende teadmisi loodusest. Loomulikult vaid maainimestest põlluharijad, linnas satüüre ei ela. Võikski öelda, et satüüridel on nn bioloogiline tsivilisatsioon, aga inimesed ei soovi midagi teada alamatest olenditest. Inimtsivilisatsioon ise on aga kusagil tööstusrevolutsiooni eelsel tasemel.
Romaani peategelane on ühe farmeri vanem poeg, kes suhtub satüüridesse üsna hästi – ta ei jaga tavainimese ksenofoobiat ning tihedamast suhtlusest hoiab teda tagasi vaid ühiskondlik arvamus ja kombed.
Romaani tegevuse käivitavad kaks sündmust: lakaliste hävitamiseks mõeldud salaorganisatsiooni teke ja aktiviseerumine ning satüürikuninga 17. aastase tütre naasemine isakoju (romaani peategelasest nooruki perekonna farmi). Pisitasa tekib satüüritari ja noormehe vahel seksuaalne tõmme, mis pisitasa üsna konkreetseks suhteks üle kasvab. Samas peab noormees (nagu iga korralik kodanik) osalema ka lakalistevastase salaorganisatsiooni aktsioonides. Sellest vastuolust romaan alles õieti käivitubki...
Kuigi romaanis on hulgaliselt seiklusi, kuigi tegevuspaigaks olev maailm on värvikas, pole antud tekst siiski planetaarne seiklus. Philip José Farmer on sellesse romaani kokku kirjutanud midagi enamat. Siin on lisaks värvikale maailmale ja seiklustele ka kommete romaani, on seksi ja ühiskonna omavaheliste suhete lahkamist, on religiooni kriitikat, on lihtsaid ja keerulisemaid mõistuloolisi paralleele Maa ajalooga ning on veel ka palju muud.
Romaan pole just kerge lugemine, sest autor teeb süzhees üsna ootamatuid hüppeid, samas annab see tegevustikuline ebajärjekindlus pildi, mille kirjeldamiseks traditsiooniliste meetoditega oleks kulunud kümme korda rohkem lehekülgi. Suurepärane romaan!
Tegelikult on «Dare» üks autori esimesi romaane. Farmer andis selle avaldamiseks ajakirja «Startling Stories»... kahjuks hakkas ajakiri hõredamalt ilmuma ning avaldamine lükkus edasi... mingil hetkel kaotas toimetus käsikirja. See 1965. aastal ilmunud romaan on esimese romaani taastatud variant.